|
Johan Ludri
 Johan Ludri (vene Иван Мартынович Лудри; Ivan Martõnovitš Ludri; 29. jaanuar 1895 Ärma talu, Abja-Vanamõisa, Abja vald Pärnumaa – 26. november 1937 Moskva) oli eesti päritolu Nõukogude admiral (1. järgu flagman-viitseadmiral).[1] Johan Ludri sündis 1895. aastal Abja vallas Pärnumaal. Ta oli Ärma talu popsi poeg. 1911. aastal siirdus Kroonlinna merekooli. 1915. aastal oli ta 2. järgu suurtükiväeallohvitser. Teenis liinilaeval "Poltava" komendorina. Nõukogude võimu kehtestamisel Venemaal 1917 liitus enamlastega, oli Kroonlinna baasi ning mitme flotilli ja laevastiku komissar. 1918. aastal astus VK(b)P-sse. Kodusõja ajal võttis ta komissarina osa Kroonlinna mereoperatsioonidest. Aastail 1919–1920 oli ta Äänisjärve flotilli komissar ja 1921–1923 Kaspia flotilli ülem. 1923. aastal astus mereväe akadeemiasse. Peale akadeemia lõpetamist 1927. aastast oli Musta mere rannikukaitse ülem. 1930–1932 töötas Ludri Punalaevastikus valitsuse osakonnaülemana. 1932. aastal määrati ta Tööliste ja Talupoegade Punalaevastiku ülema asetäitjaks, 1937. aastast Leningradi mereväeakadeemia ülem.[2][3] 1937. aasta novembris lasti ta maha.[4] 1956. aastal rehabiliteeriti postuumselt. Mälestuse jäädvustamine Eesti NSV-sÄrma talu õue teepoolsete viimaste puude all on talle püstitatud mälestuskivi.  Ta oli Abja Keskkooli pioneerimaleva nimikangelane. Johan Ludri 90. sünniaastapäeva puhul ilmus 29. jaanuaril 1985 ajalehes Rahva Hääl temast artikkel "Jungast admiraliks". Viited
Kirjandus
|
