Johannes Brever (1616−1700)

Johannes Brever (ka Breverus) (11. märts (vkj) 1616 Eisleben, Mansfeldi krahvkond – 12. mai (vkj) 1700 Riia) oli pedagoog, vaimulik ja kirjanik, Breverni aadlisuguvõsa Liivimaa liini rajaja. A-st 1690 oli ta Riia superintendent.

Põlvnes XVII sajandi algul Alam-Sileesiast Frankensteinist Tüüringisse Mansfeldi krahvkonda elama asunud literaadisuguvõsast. Tema isa Johannes Brever (suri 1626) oli Martin Lutheri sünnilinnas Eislebenis Mansfeldi krahvkonna konsistooriumi sekretär ja notar. Ema nimi oli Magdalena Happach.^[1] Õppis Eislebeni gümnaasiumis. 19-aastase noorukina lahkus ta kummatigi 1634. aastal oma kodulinnast ja asus elama Liivimale Riiga.^[2]

Riias õppis ta neli aastat sealses gümnaasiumis ja tulevase Liivimaa superintendendi Hermann Samsoni juures. Riia rae stipendiaadina astus ta 1639. aastal õppima Marburgi ülikooli, kus promoveerus järgmisel aastal teoloogiamagistriks. 1641. aastal immatrikuleeriti ta Helmstedti ülikoooli. Järgnevalt reisis ta Ida- ja Lääne-Friisimaal. Seejärel täiendas end Leideni, Leipzigi ja Wittenbergi ülikoolis. 1643. aastal naasis Riiga.^[3]

Pärast Riiga tagasipöördumist sai temast samal aastal Riia gümnaasiumi kõnekunstiprofessor. Aastatel 1645−1650 oli ta gümnaasiumis filosoofia- ja seejärel ka ajalooprofessor. 1655. aastal tegutses Riia toomkooli inspektorina. Juba vaimulikus ametis teenides oli alates 1677. aastast Riia gümnaasiumi teoloogiaprofessor.^[2]

1656. aastal ordineeriti ta vaimulikuks ja ta nimetati Riia toomkoguduse diakoniks. Juba järgmisel aastal sai temast sama koguduse nädalapastor. Seejärel oli ta lühikest aega Riia Peetri koguduse ülemnädalapastor ja aastatel 1657−1658 Riia toomkoguduse pastor. Alates 1657. aastast teenis ühtlasi Riia linnakonsistooriumi assessorina. 1658. aastal sai temast Riia Peetri koguduse ülempastor, kellena oli ametis surmani. 1690. aastal valiti ta Riia superintendendiks. 1693. aastal promoveeriti Uppsala ülikooli teoloogiadoktoriks.^[2]

Suri Riias 84 aasta vanuselt.

1665. aastal pantis ta Zögede aadlisuguvõsalt viieks aastaks Krimulda kihelkonnas Sēja mõisa. 1679. aastal ostis ta selle päriseks, aga ilmselt ei jäänud see tema kätte kauaks.^[4] 1677. aastal langes tema kätte Johann Strubergi võlgade katteks Brieži mõis.^[5] Selle valdajana on teda nimetatud veel 1688. aastal.^[6]

• Brevern, Georg von. Zur Geschichte der Familie von Brevern. Erster Band. Berlin: Puttkammer & Mühlbrecht, 1878. Lk 1−19 [1].
• Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1977. Nr 213.
• Recke, Johann Friedrich von. Napiersky, Karl Eduard. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Erster Band. A−F. Mitau: bey Johann Friedrich Steffenhagen und Sohn, 1827. Lk 250−255 [2]