Johannes EstoJohannes Esto (u. 1555 – 14. juuni 1603 Arboga, Rootsi) oli eestlasest jesuiit, ilmikvend. EluluguJohannes – hüüdnimega Esto, 'eestlane' – võeti jesuiitide ordu liikmeks 1593. aastal. Ta tegutses kaheksa aastat Tartu jesuuitide kolleegiumis ilmaliku koajuutorina[1], peamiselt kokana, mõnda aega hoolitses ka toidukambri eest.[2] Peale eesti keele rääkis ta ka poola keelt. Viimastel aastatel enne Tartu vallutamist rootslaste poolt oli ta abiks misjonitel.[2] Pärast 1600–1611. aastate Rootsi-Poola sõjas Tartu vallutamist 5. jaanuaril 1601 jesuiidid vangistati, teiste seas Johannes Esto. Kolm kuud hoiti vange kolleegiumis, seejärel kolm kuud Tartu lossis. Neid piinati. Siis viidi vangid, käed seljale seotud, härjavankritega Tallinna. Seal hoiti neid veel kolm nädalat lagunevas majas. Viimaks toimetati Johannes Esto koos teiste vangistatud jesuiitidega laevaga Rootsi.[2] Johannes Esto suri märtrina Arbogas 1603. aastal umbes 50-aastaselt.[2] Vaata kaViited
Kirjandus
Välislingid |