Johannes Paulus II suhted Eestiga

Johannes Paulus II oli esimene paavst, kes külastas Eestit.

Püha Tool tunnustas taasiseseisvunud Eesti Vabariiki 28. augustil 1991 ja diplomaatilised suhted taastati 3. oktoobril 1991. 15. septembril 1994 kohtus paavstiga president Lennart Meri. 28. augustil 1993 andis oma volikirja paavstile suursaadik Tiit Matsulevitš, 18. mail 2001 Indrek Tarand ja 12. detsembril 2003 Priit Kolbre.

20. mail 1989 kohtus paavst vanamuusikaansambli Hortus Musicus liikmetega ja 3. novembril 1993 vabadusvõitleja Lagle Parekiga. 2. oktoobril 1994 avaldas ta kaastunnet parvlaeval Estonia hukkunute omastele. 26. novembril 1994 nimetas ta kardinaliks Valgas sündinud Kazimierz Świąteki.

2004. aastal saatis ta Tartu katoliku kiriku hooldajale Maria Gaidukile tunnustuskirja. 23. märtsil 2005 määras ta piiskopiks Philippe Jourdani. Novembris 2022 omandas Tallinna Peeter-Pauli katedraali kogudus paavsti vere reliikviana, mille tõi preester Tomasz Materna kardinal Stanisław Dziwiszi käest. ^[1]

Johannes Paulus II visiit Eestisse toimus 10. septembril 1993. Ta saabus Tallinna lennukiga Riiast kella 9.55 paiku ja viibis Eestis kokku kümme tundi. Visiidi käigus kohtus paavst Eesti presidendi Lennart Meriga, peaminister Mart Laariga, valitsuse liikmetega (v.a justiitsminister Kaido Kama) ja diplomaatidega.

Paavst pidas Tallinna Peeter-Pauli katedraalis missa ja osales Niguliste kirikus oikumeenilisel jumalateenistusel, millele järgnes kohtumine president Meriga Kadriorus. Enne Raekoja platsil peetud missat viibis paavst Tallinna Õpetajate Majas. Paavsti visiit tipnes Raekoja platsil peetud missaga, mille järel ta lahkus Eestist.

2000. aasta oli katoliku kirikus juubeliaasta ja 29. märtsil 2000 kohtusid Vatikanis paavstiga Eesti palverändurid, mille puhul paavst tegi avalduse:

• Lagle Parek. Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan. (Lagle Pareki mälestused.) Tallinn, Kunst, 2010.

• Artikkel paavsti visiidist Eestisse
• Paavsti kõne 2000. aastal kohtumisel palveränduritega.