Juhan Kristjan TalveJuhan Kristjan Talve (ka Juhan Talve; 26. november 1951 Stockholm – 26. märts 2003 Turu) oli Soome ja Eesti jurist, ajakirjanik ja politoloog. Talve õppis Turu Ülikooli õigusteaduskonnas. Aastail 1978–1999 töötas ta kindlustusseltsis Verdandi (nüüd Veritas). Ta oli Raadio Vaba Euroopa kaastööline ja töötas pärast Eesti iseseisvuse taastamist aastail 1998–1999 Eesti Vabariigi välisministeeriumis analüütikuna.[1] Poliitiline tegevusTa osales Soome poliitikas, nimelt parempoolsena, olles aastatel 1970–1976 Kokoomuse Päris-Soome piirkonna peasekretär.[2] Ta tegutses Eestis asuvate teisitimõtlejate sidemehena ning aitas vabas maailmas levitada informatsiooni Eesti tegeliku olukorra kohta. Aastail 1989–1990 kuulus ta Eesti Vabariigi Kodanike Peakomiteesse. 1990. aastal sai temast Eesti Kongressi Välis-Eestist valitud saadik. Turu Ülikooli õigusteaduskonna kasvandikuna rakendas Talve vabas maailmas omandatud teadmisi Eesti põhiseaduse tegemisel Põhiseaduse Assamblees aastail 1991–1992. Talve oli rahvusliku koonderakonna Isamaa asutajaliige. Looming ja tegevus ajakirjanikunaTalve on avaldanud arvukalt artikleid Soome, Rootsi ja Eesti ajakirjanduses, esinenud lektorina ja poliitikute koolitajana. Raadio Vaba Euroopale kirjutas ta paarikümne aasta jooksul üle tuhande kommentaari, mis tingitud vajadusest näidata demokraatia eeliseid ning selgitada diktatuurirežiimide inimvaenulikku olemust. Talve on kasutanud pseudonüümi Sirje Sinilind. 1983. aastal ilmus tal Stockholmis selle nime all raamat "Mõningatest rahvuspoliitika aspektidest", mis käsitleb süsteemselt nõukogude režiimi kuritegelikku poliitikat Eesti territooriumil 1940. aastast alates. Talve uurimus, mis tõlgiti soome, inglise ja ungari keelde, tekitas Eesti NSV võimudes tõsist ärevust ja muutus omas ajas mõneti legendaarseks.[3] Raamatut "Hääl vabadusest" iseloomustanud Lauri Vahtre sõnul on Juhan Kristjan "võrdlemisi kibe autor, kuid see kibedus ei võrsunud mitte pahatahtlikkusest, vaid murest. Pealegi tasakaalustab seda teravmeelsus ja suurepärane huumorimeel. Ühe-kahe tema kirjutise lugemine annab ainet mõtisklusteks, on huvitav ja hariv. Terve kogumik kirjutisi on aga ekskursioon lähedasse ja samas juba üksjagu kaugesse (lähi)minevikku, midagi intellektuaalse seiklusturismi taolist. Ümbernurga heietamist ega keerutamist ei ole, kõik öeldakse otse välja ja igaüks saab nii, nagu ta ära on teeninud."[4] Ta oli Wellesto liige. Raamatud
Publikatsioone
Tõlkeid
TunnustusIsiklikkuJuhan Kristjan Talve on Ilmar Talve ja Liisa Marjatta Karvineni poeg. Aastatel 1990–2003 oli abielus Sirje Kiiniga. Viited
Kirjandus
Välislingid
|