Juri Ustimenko

See artikkel räägib sarimõrvarist; admirali kohta vaata artiklit Juri Ustimenko (admiral)

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Miks see märkus siin on?) (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2010) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Dmitri Medvedev (kurjategija). Lisateavet artikli arutelust

Juri Ustimenko (sündinud 23. aprillil 1981) on sarimõrvar ja Eesti noorim eluaegne vang ^[1]. Juri Ustimenko tegutses koos Dmitri Medvedeviga (ajavahemikul 2002. aasta märtsist maini) ja koos mõrvati viis inimest, kaks inimest suutsid nende käest eluga pääseda. Läti politsei lasi Medvedevi tulevahetuses maha, kuid Ustimenkot kinni võtta ei suudetud.

Ustimenko tabati, kui ta illegaalse piiriületuse eest Poolas kinni võeti ja ta isik Interpoli abil tuvastati. Poola andis ta Eestile välja ja kohus mõistis talle eluaegse vanglakaristuse.

2002. aasta 18. märtsil kell 4.24 plahvatas pomm Roosikrantsi 8 peaukse juures. ^[2] Neli minutit hiljem kärgatas teine pomm. Plahvatused vigastasid kaht inimest, kes said klaasikildudega pihta. Tunnistajad nägid kaht meest sündmuskohalt eemale jooksmas. Kohale tulnud hädaabitöötajad leidsid veel kolmanda pommi, mis polnud lõhkenud. Selle tegid demineerijad kahjutuks. Demineerimiskeskuse juht Arno Pugonen, arvas, et esimene pomm oli mõeldud Jahimaailma ründamiseks ja teised esimeste kohale saabunud operatiivteenistuste õhkulaskmiseks.^[3] Pommi pealt leiti musta markeriga kirjutatud kiri: made in predator. Relvapoe vitriinist võetud relvadega sooritati hiljem viis mõrva. ^[4] Mõni nädal hiljem rünnati Tartumaal taksojuhti ja kolm päeva pärast rünnakut lasti Tallinnas taksojuht maha. 31. märtsil sisenes mõrtsukas Tartus keldripoodi ja lasi kohe seal viibinud 51-aastase müüja maha. 11. aprillil ründasid mõrvarid uuesti, aga seekord jäi saiapoe müüja, 22-aastane neiu ellu. Politseile tundusid need mõrvad väga jõhkrad, sest poeröövides tulistatakse esimene lask tavaliselt seina või lakke, aga poodides tulistati kohe müüjatele kuul pähe. ^[5] Politsei leidis saiapoest papist kokku keeratud summuti, millel oli kiri: made in predator. Kohtueksperdid avastasid, et samasugune kiri oli leitud Roosikrantsi plahvatuse sündmuskohalt ja teatasid sellest Keskkriminaalpolitseisse. Politseinikud taipasid, et otsitakse sarimõrvareid.

24. aprillil rünnati Sillamäel rahavedajaid. Kurjategijad lasid maha 23-aastase mehe ja 36-aastane lapseootel raamatupidaja sai raskelt vigastada ^[6], kuid arstid suutsid ta elu päästa. Mai alguseks suudeti tuvastada isikud, kes peitusid varjunime Predator taha. Nendeks osutusid Venemaa Föderatsiooni kodanikud Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedev. Enne kui politsei jõudis nende pildid meediasse saata, lasid kurjategijad maha Küti Äri 24-aastase müüja ja röövisid poest padruneid. Keskkriminaalpolitsei sai info, et mõrvarid plaanivad liikuda Lätti ja hoiatasid Läti kolleege.

Valkas märkasid politseinikud Eesti kolleegide antud isikukirjeldusele vastavaid mehi. Neid otsustati kontrollida. Politseinikud palusid dokumente näha, mehed ei reageerinud sellele. Kui üks politseinik palus meestel pikali heita, panid mehed jooksu. Politseinikud jooksid meestele järgi, aga ootamatult kärgatasid lasud. Kurpnieks sai lasu kõhtu, Zanders kätte ja politseinikele appi tulnud turvamees Jacino sai pihta reide. Kurpnieks jäi rängalt vigastatuna lamama. Samuti viga saanud Jacino ja Zanders avasid vastutule. Linnas olnud politseinikud kuulsid raadioside kaudu kolleegide karjeid ja kihutasid kohe sündmuskohale. Samal ajal jõudis Zanders Medvedevi maha lasta. Kui Ustimenko nägi, et Medvedev lasti maha, jooksis ta minema ja sadakonna meetri kauguselt politseijaoskonnast ja kogu linnast kohale kiirustanud politseinikud teda ei tabanud. Kõik kolm viidi haiglasse ja Kurpnieks suri öösel saadud kuulihaava tagajärjel.

Pärast kahe hukkunuga tulevahetust kuulutati Ustimenko rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Ustimenko tabati 8. mail Suwalki bussijaamas Poolas. Poola kohus süüdistas teda ebaseaduslikus piiriületamises ja relva omamises. Poola kohus otsustas Ustimenko Eestile loovutada. 13. novembril tõid K-komando liikmed Ustimenko Poola lennufirma liinilennukiga Eestisse.^[7] Eestis mõistis kohus ta eluks ajaks vangi ja kui Riigikohus ta kaebust menetlusse ei võtnud, jäi karistus jõusse. Vanglast ennetähtaegset vabanemist saab Ustimenko taotleda alates 2032. aastast, kui mees on ära istunud 30 aastat. 2010. aastal esitas ta presidendile armuandmispalve, mis jäi rahuldamata.^[8]

• 2002. aasta 18. märtsi öösel kell 4.25 panid Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedev plahvatama pommid Tallinnas Roosikrantsi 8a relvapoe ees. Vitriinist võeti hilisem taparelv.
• 2002. aasta 29. märtsil kella 21 paiku tapeti Tallinnas Filtri teel lasuga pähe 45-aastane taksojuht. Saagiks 200 krooni ja vana mobiiltelefon.
• 2002. aasta 31. märtsil kell 19.45 tapeti Tartus lasuga pähe keldripoe 51-aastane naismüüja Galina. Poest saadi tuhatkond krooni.
• 2002. aasta 11. aprillil kell 14.50 haavati lasuga pähe Tartu kesklinna toidupoe 22-aastast müüja Reelikat. Müüja suutis komberdada naaberpoodi, kust talle kohe kiirabi kutsuti. Saagiks saadi kassast 700 krooni ja müüja mobiiltelefon.
• 2002. aasta 24. aprillil kella 16.30 paiku tapeti lasuga pähe Sillamäel raha vedanud 24-aastane puuviljalao töötaja. Roolis istunud naine, 36-aastane raamatupidaja, jäi ellu, ehkki sai tabamuse pähe. Ära viidi väidetavalt 50 000 krooni.
• 2002. aasta 3. mai hommikul kella 9.30 paiku tapeti Tallinnas Tartu mnt. 73 jahinduspoe 25-aastane müüja Indrek. Poest rööviti karp padruneid.
• 2002. aasta 5. mai ööl kella 2.30 paiku toimus tulevahetus Läti Valkas. Dmitri Medvedevi laskudest sai üliraskelt vigastada patrullipolitseinik Aigars Kurpnieks, kes oli kanderaami kiirabiautosse tõstmise ajal veel elus, kuid suri hiljem. Kätte sai haavata tema paarimees Eriks Zanders ja reide turvamees Sandris Jacino. Dmitri Medvedev lasti maha, Ustimenko kadus pärast sõbra hukkumist pimedusse ja kohale tulnud politseinikud teda leida ei suutnud. Keskkriminaalpolitsei arvas, et Ustimenko võis tagasi Eestisse tulla ja seetõttu keskendus politsei versioonile, et Ustimenko naasis Eestisse ja varjab end Ida-Virumaal. Samal ajal otsis teda aktiivselt ka Läti politsei.
• 2002. aasta 7. mail ületas Ustimenko salaja Leedu-Poola piiri. Tähelepanelikud kohalikud elanikud teavitasid piirivalvet, et kahtlane mees istus Sejny alevikus bussi.
• 2002. aasta 8. mai hommikul said Poola piirivalvurid Ustimenko kätte Suwalki bussijaamas. Põgenik nimetas end Ilja Habaroviks. Tema tegelik isik sai selgeks tänu Interpoli kaudu levitatud fotole.

2004 viidi Ustimenko Murru vanglasse karistust kandma.

2007 viidi Ustimenko Murru vanglast üle Tartu vanglasse.

2015 juunis viskas Ustimenko Tartu vanglas 54 aastast kaasvangi kruusis olnud kuuma veega, põhjustades põletushaavu.

2016 . aasta 25. oktoobril helistas Ustimenko vanglast, kus ta sai kasutada telefoni, politsei- ja piirivalveametisse ja ütles, et justiitsministeeriumi parklas on pomm. Pärast selgus, et pommi tegelikult polnud.

14. veebruaril 2017 lõi ta vangivalvurile zileti kaela piirkonda, kavatsedes ta ära tappa. Vangivalvur jäi ellu.

Jaanuaris 2018 lõi ta ühele vangile käega vastu nägu ja õlga, lisaks lõi veel jalaga.

• "Sarimõrvar Ustimenko ei kahetse midagi" Postimees, 5. oktoover 2011