|
Jõgeva vald (1991)
Jõgeva vald oli omavalitsusüksus Jõgeva maakonnas. Vald paiknes ümber Jõgeva linna, maakonna põhja- ja keskosas. Vallavalitsus asus Jõgeval. Jõgeva vald oli üks suuremaid Eesti maavaldasid pindalaga 458 km², millest umbes 32% moodustas haritav maa ja 50% metsamaa. Vallas asus 37 küla ja neli alevikku. Omavalitsusüksuse piirid kujunesid välja 1979. aastal,[4] mil Jõgeva külanõukoguga liideti Pedja külanõukogu. Jõgeva vallavanem oli Enn Kurg.[5] Ajalugu1866–1939
Jõgeva vald moodustati 1866. aasta vallaseadusega Jõgeva ja Pakaste mõisapiirkondade maa-aladele[6]. Moodustatud vald hõlmas Võduvere, Kõssima, Ellakvere, Jõgeva, Mäe, Mõisamaa, Õuna, Eristvere, Painküla, Pakaste ja Väljaotsa küla. Esimeseks vallavanemaks sai Kustav Pirn. 1920. aastate alguses liideti Jõgeva vallaga Kurista valla Kaave, Kurista, Siimusti ja Viruvere küla[7]. Selliseks jäi valla territoorium kuni 1939. aasta haldusreformini. 1939–1950
1939. aasta vallareformiga liideti Jõgeva vallaga endise Härjanurme valla maa-alad, Oonurme küla maa-alad ning Kuremaa valla Võikvere asundus. 1949. aastast alates kuulus vald samal aastal loodud Jõgeva maakonna koosseisu. 1950–1993
1950. aastat haldusreformiga kaotati haldusüksustena senised vallad ja maakonnad ning Jõgeva valla põhjal moodustati Jõgeva külanõukogu Jõgeva rajooni koosseisus. 1975 liideti Jõgeva külanõukoguga endise Laiuse külanõukogu maa-alad. 1979 liideti endise Pedja külanõukogu maa-alad. 1993–2017Jõgeva valla omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1993.[8] 2017. aastal liideti haldusreformi käigus Jõgeva linn, Jõgeva vald, Palamuse vald, Torma vald ning Pajusi valla Kaave küla ja Puurmani valla Jõune, Härjanurme, Pööra ja Saduküla küla uueks Jõgeva vallaks. AsendJõgeva vald piirnes põhjas Lääne-Virumaa Rakke valla ja Järvamaa Koeru vallaga. Idas oli ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vallaga, läänes Puurmani ja Pajusi vallaga. Tähtsamatest ühendusteedest läbisid valda Piibe maantee, Jõgeva–Põltsamaa maantee ja Jõgeva–Mustvee maantee (Põltsamaa–Mustvee maantee) ning Tapa–Tartu raudtee. Loodus Jõgeva valla territooriumi tuumiku moodustasid Pedja jõe ja tema lisajõgede Onga ja Kaave valglad ning Vooremaa põhjaosa Laiuse suurvoor. Valla äärealad jäid Endla soostiku ja Kesk-Eesti moreentasandikule. Valla territooriumil asusid Endla ja Mustallika looduskaitseala. Valla maa-alast oli umbes 60% nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, mis paiknesid peamiselt valla kesk- ja lääneosas, hõlmates Kurista, Vaimastvere, Kärde ja Vägeva küla, Jõgeva alevikku ning Siimusti ja Painküla alasid. Suurematest veekogudest paiknevad osaliselt või täielikult valla piirides: Laiuse-Kuremaa piirkond asub Saadjärve voorestiku keskosas. Seal vahelduvad 20–30 meetri kõrgused voored soo- ja järvenõgudega. MaavaradJõgeva valla territooriumil olid arvestatavad turba, ehitusliiva ja ehituskruusa varud. Täielikult või osaliselt paiknes valla maadel seitse turbamaardlat, kaks ehituskruusa maardlat, kaheksa ehitusliiva maardlat ja üks ehituslubjakivi maardla. AsustusJõgeva vallas eristusid kesksete asulate järgi viis põhilist piirkonda: Vaimastvere, Laiuse, Kuremaa, Jõgeva aleviku ja Siimusti. Kokku oli Jõgeva vallas 41 asulat. Alevikud Jõgeva alevik, Kuremaa, Laiuse, Siimusti KüladAlavere, Ellakvere, Endla, Kaera, Kassinurme, Kaude, Kivijärve, Kurista, Kõola, Kärde, Laiusevälja, Lemuvere, Liivoja, Lõpe, Mooritsa, Mõisamaa, Paduvere, Painküla, Pakaste, Palupere, Patjala, Pedja, Raaduvere, Rohe, Selli, Soomevere, Teilma, Tooma, Vaimastvere, Vana-Jõgeva, Vilina, Viruvere, Võduvere, Võikvere, Vägeva, Väljaotsa, Õuna RahvastikJõgeva vallas elas 2012. aasta alguse seisuga 4911 inimest[4]. Sarnaselt enamiku maaomavalitsustega iseloomustas ka Jõgeva valda pidev rahvastiku vananemine ja vähenemine. Rahvastikumuutused alates aastast 2000:
Jõgeva valla rahvastik oli koondunud sellistesse suurematesse keskustesse nagu Siimusti (726 elanikku), Jõgeva alevik (560), Laiuse (411), Kuremaa (344) ja Vaimastvere (287). Valla elanikest moodustasid 94,3% eestlased. Enam esindatud rahvused olid veel venelased (3,4%) ja soomlased (0,9%). Ülejäänud rahvused moodustasid elanikkonnast alla 0,5%. Kokku elas Jõgeva vallas 17 rahvuse esindajaid.[4] MajandusValla suurimad tööandjad olid avalik sektor, Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning põllumajandus- ja puidutöötlemisettevõtted. Vaatamisväärsused
Viited
|
||||||||||||||||||||||||||||
