|
Jüri Saar (kriminoloog)Jüri Saar (sündinud 21. oktoobril 1956 Kirovi oblastis Venemaal) on Eesti kriminoloog, õiguspsühholoog ja poliitik. Ta oli 2019. aastal XIII Riigikogu liige.[1][2] HaridusJüri Saar sündis Venemaal, kuhu tema vanemad olid 1941. aastal küüditatud. Pere naasis Eestisse 1960. aastal ja asus elama Tootsi alevisse Pärnumaal.[3] 1963–1971 õppis ta Tootsi 8-klassilises Koolis ja 1971–1974 Nõo Keskkoolis. 1980 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogia osakonna[2] psühholoog-pedagoogina, oli 1986 Eesti NSV TA Ajaloo Instituudis aspirantuuris ning kaitses 1989. aastal Moskvas NSV Liidu Siseministeeriumi Akadeemias psühholoogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Психoлогическая характеристика жизненных планов несовершеннолетних правонарушителей". 1996–2000 oli ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant ja 2003. aastal kaitses samas doktoriväitekirja õigusteaduses ("Õigusvastane käitumine ja kriminaalsed karjäärid (Eesti 1985–1999 longituuduurimuse andmetel)"). Ta on täiendanud end 1991 ja 2006–2007 USAs, 1991–1992 Linzi Ülikoolis ning 1992, 1997, 2002, 2010, 2016 ja 2017 Max Plancki Rahvusvahelise ja Võrdleva Kriminaalõiguse Instituudis.[1][2] TeadustööAastatel 1983–1985 oli Saar Tartu Riikliku Ülikooli käitumishälvete sotsioloogia labori nooremteadur, 1985–1989 teadur ja vanemteadur, 1989–1993 juhataja, 1993–1994 Riigikaitse Akadeemia korrektsioonikolledži direktor, 1994–2000 psühholoogia õppetooli juhataja, professor, 2000–2003 Tallinna Pedagoogilise Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi kuritegevuse sotsioloogia osakonna juhataja, vanemteadur, 2003–2005 Tartu Ülikooli Õigusinstituudi teadusdirektor, ühtlasi kriminoloogia dotsent, 2005–2007 Tartu Ülikooli korraline kriminoloogia professor, kriminoloogia õppetooli juhataja, Tartu Ülikooli Õigusinstituudi teadusdirektor, alates 2007. aastast Tartu Ülikooli korraline kriminoloogia professor, Avaliku õiguse instituudi juhataja asetäitja, kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetooli juhataja asetäitja, õigusteaduskonna koordinaator Tallinnas. Tema peamised loengukursused on olnud õiguspsühholoogia, kriminoloogia ja kriminaalpreventsioon, kriminaalpoliitika ning kurjategijate kohtlemise ajalugu.[2] UurimisvaldkonnadJüri Saare peamised uurimisvaldkonnad on olnud kuritegevuse kontroll, kuritegevus taasiseseisvunud Eestis, Nõukogude perioodi kriminaaljustiitssüsteem, organiseeritud (piiriülene) kuritegevus, naistekaubandus (inimkaubandus), kriminaalne käitumine ja indiviidi elukäik, alaealiste kuritegevus ning alaealiste õigusrikkujate psühholoogia. Saar on saanud uurijastipendiume (sh Max Plancki Ühingult jmt välismaistelt teadusasutustelt), olnud riiklike (sihtfinantseeritud) projektide juht või vastutav täitja, samuti rahvusvaheliste Balti kriminoloogiaseminaride korraldaja. Aastast 2005 on ta väljaande Baltic Criminological Review (TÜ) toimetaja ja ajakirja European Journal of Criminology toimetuskolleegiumi liige. Ta on Euroopa Õiguse ja Psühholoogia Assotsiatsiooni (aastast 1995 ka selle Ida-Euroopa erikomitee) ja Euroopa Kriminoloogia Ühingu liige. Ta on avaldanud vähemalt 46 teadustrükist.[2] Poliitiline karjäärJüri Saar astus 2008. aastal Isamaa ja Res Publica Liitu. Osales 2009. aasta kohalikel valimistel ja oli aastatel 2009–2013 Mustamäe halduskogu liige.[4] 2010. aastal astus ta MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik liikmeks, oli aastatel 2012–2013 selle mõttekoja esimees.[1] 2014. aasta algul lahkus Jüri Saar Isamaa ja Res Publica Liidust ja ühines MTÜ Vaba Isamaalise Kodaniku loodud MTÜga Eesti Vabaerakonna Algatusrühm. 20. septembril 2014 valiti Jüri Saar vastloodud erakonna Eesti Vabaerakond juhatuse liikmeks.[1][5] 11. jaanuaril 2019 asus ta Külliki Kübarsepa asemel tööle XIII Riigikogu liikmena.[6] Teoseid
Artikleid ajakirjanduses
Tunnustus
Viited
Kirjandus
Välislingid
 Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale. |
