|
Käina kirikKäina Martini kirik on endine gooti stiilis kirik Käina alevikus Hiiumaal, mis on tänapäeval varemetes. Käina kirik oli 600 isekohaga Hiiumaa suurim kirik. Kiriku ümber asub suuresti hävinenud Käina kirikaed. Kirikut haldab EELK Käina Martini kogudus. Ajalugu_K%C3%A4ina_kirikust.jpg) Algselt paiknes seal oletatavasti 13. sajandist pärit puitkirik. Esialgu oli kiriku kaitsepühakuks Nikolaus ning kirik kandis enne reformatsiooni Käina Nikolause kiriku nime. Kivikirik ehitati 1500. aastate paiku Saare-Lääne piiskop Johannes III Orgase valitsemisajal. Hiljemalt 1522. aastaks on kirik olnud valmis, sest antud aastal toimus kirikusse piiskop Johannes Kyveli visitatsioon.[1] 1513.–1515. aasta paiku kiviraidur Reynkeni valmistatud Johannes III Orgase vapiga raidkivi oli müüritud kiriku lääneportaali kohale. 1859.-1860. aastal toimunud remondi käigus paigutati see lõunaportaali kohale. Tänapäeval on vapp hoiul museaalina. Samasugune vapp on Martna kirikus.[2]  Käina kivikirik on ühelööviline ning selle põhjaküljel on väike käärkamber. See on üks uuemaid keskaegseid kirikuid Saarte-Lääne piirkonnas. Et kirik ehitati viirsavile, siis vajumise tagajärjel tekkivate kahjustuste vältimiseks toestati 1660. aastatel kiriku idamüüri võimsate tugipiilaritega. Aja jooksul jäi kirik kogudusele väikeseks. Nii ehitati 1860. aastaks kiriku lõunaküljele juurdeehitis. Selleks lammutati osaliselt kiriku lõunasein. Uus tiib kaeti plekk-katusega, samas kui ülejäänud kirikul oli jätkuvalt kimmkatus. Altar tõsteti ümber endise pikihoone põhjaseina, kuhu lisati kaks akent. Taolist põhja-lõunasuunalist põhiplaani lahendust peetakse Baltikumis ainulaadseks.[3] Samal ajal müüriti lääneportaali kohale 17. sajandi rõngasrist.[1] 14. oktoobril 1941 tabas Teise maailmasõja käigus operatsioon Siegriedi ajal Käina kirikut kirikut Saksa süütepomm. Läbi kooriruumi kukkunud lennukipomm süütas kiriku ning kirik ja selle sisustus hävis tulekahjus. Hävisid nii orel, neitsi Maarja, püha Nikolause ja püha Antoniuse altar ning kirikuga sama vanaks hinnatud püha Nikolause puitkuju.[3] Pärast sõda kirikut ei taastatud. Sakslased kasutasid varemeid hobutallina. 1949. aastal rajati varemete kõrvale kirikaeda masina-traktorijaam (hiljem EPT). Kiriku varemed olid kasutusel kütuselaona, seejärel lasketiiruna, toornahkade vastuvõtupunktina, välirestoranina, lauluväljakuna ning 1970. aastatel planeeriti ka tantsupõranda sisseseadmist.[4] Uuringud ja rekonstrueerimineEt peatada kiriku lagunemist, betoneeriti pikihoone põrand 1992. aastal ja taastati lõunatiiva ja pikihoone vahesein.[4] 1995. aastal kinnitati müüriosad pealt[5]. Seejärel rekonstrueeriti 1999.–2004. aastal võidukaar ning käärkamber ja kooriruum.[4] Viimased said 2004. aastal uue kimmkatuse. 2015. aastal said kiriku uksed sepisvõred.[1]  Arheoloogilised uuringud on toimunud kirikus 1981. aastal Urmas Seliranna juhtimisel.[6] Ülejäänud uuringud on toimunud kirikaias, viimati 2021. aastal.[7] Kiriku arhiivEnne tulekahju oli kirikul arhiiv. 1924. aastal hinnati, et see on korrastamata. Kunstiajaloolase Hilda Mühlbergi stipendiaaditöös on loetletud mõningad teosed, mis arhiivis on olnud:[8]
KirikuõpetajaidKäina kiriku õpetajatest esimene nimeliselt teadaolev õpetaja oli Joachim Schulterus, kes tegutses 1570. aastatel. 2023. aastast on õpetaja Triin Simson. Köstreid
VariaEesti 50-kroonise tagaküljel oli kujutatud Käina kiriku orel, mille valmistas Johannes Tobias. Rahatähe esiküljel oli Rudolf Tobiase portree.[1] Viited
Pildid
Vaata kaVälislingid Kirik: Käina
|
