Kahekümneviieaastane sõda

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Kahekümneviieaastane sõda
Osa Liivimaa sõjast
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573
Toimumisaeg	1570–1595
Toimumiskoht	Eestimaa, Ingeri, Karjala, Liivimaa
Tulemus	Täyssinä rahu
Osalised
Rootsi Kuningriik Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Henrik Klasson Horn Hans Björnsson Lejon Hans Wachtmeister Claes Åkesson Tott Pontus De la Gardie Klas Eriksson Fleming Karl Henriksson Horn Göran Boije Arvid Stålarm Liivimaa kuningas Magnus Sain-Bulat Ivan Šeremetev Ivan Mstislavski Maljuta Skuratov Boriss Godunov Ivan Šuiski Timofei Romanovitš Andrei Trubetski

Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.

Liivimaa sõja esimese etapi, Vene–Liivimaa sõja tulemusel oli Vana-Liivimaal vallutanud Moskva tsaaririik: Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Rootsi kuningriigi valduses olid, pärast Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonna ja Tallinna linna poolt ustavusvande andmist Rootsi kuningale Erik XIV-le: Tallinn, Harjumaa ja pool Virumaad. Taani kuningas Frederik II ostis Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop Johannes V Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna, mille andis valitseda oma vennale Hertsog Magnusele, kelle omandis oli Saaremaa.

Moskva tsaar oli olnud samaaegselt Rootsi sõjaga, alates 1562. aastast sõjas ka Leedu suurvürstiriigiga ning oli sõlminud 1564. aasta sügisel vaherahulepingu Rootsiga, millega tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut. Vaherahuleping sõlmiti 1564. aasta septembris Tartus.

1570. aastal tunnistas Moskva tsaar Ivan IV osa Vana-Liivimaast omandanud hertsog Magnuse, Liivimaa kuningaks Moskva tsaaririigi vasallina. Liivimaa kuningriigi territoorium piirnes põhjas Rootsi kroonile allunud territooriumitega, kagus aga 1561. aastaks Vene tsaaririigi vägede poolt vallutatud Tartu linn (1558), Tartu piiskopkonna ja osa Liivi ordu territoorium, kus suuremal osal vallutatud alast kehtis Moskva tsaaririigi võim kuni 1582. aastani.

1570. aasta juunis vallutasid rootslased Lihula ning Rootsi kuninga Johan III ja Moskva tsaari Ivan IV (Ivan Julm) vaheline sõda algas Lihulasse suundunud Magnuse kaks mõisameeste lipkonda koos hulga venelaste Lihula lahinguga, millega sõjategevus Moskoovia ja Rootsi vahel avalikult algas^[1] ning jätkus 21. augustil 1570 rootslaste valduses olnud Tallinna piiramisega ja rüüsteretkede ja kindlustatud punktide piiramisega ülemvõimu eest Eestimaa alade üle.

Liivimaa kuningas Magnus piiras koos suure Moskva tsaaririigi sõjaväega Tallinna seitsme kuu jooksul: 21. august 1570 – 16. märts 1571. Hiljem tuli linna piirajaile lisavägesid. Piiramine jäi aga tulemusteta ning Magnuse väed ja Moskva tsaaririigi väed lahkusid Tallinna alt 16. märtsil 1571.

 Pikemalt artiklis Tallinna piiramine (1570–1571)

16. märtsil 1571 toimus Koigi lähedal asunud Ubakalu küla juures Ubakalu lahing, kus Tallinna ja Paide piiramiselt taganenud hertsog Magnuse väejuhi Tiesenhauseni ja Karl Henriksson Horni juhitud Rootsi väeüksuse vahel toimus lahing, mis lõppes rootslaste võiduga.^[2]

1571. aastal tungisid Moskva tsaaririigi väed ka Rootsi riiki kuuluvasse Soome hertsogiriiki. Rootsi kuningaks saanud Johan III oli aga seotud Älvsborgi lunaraha maksmisega ega suutnud sõdida Vene väed tegid retki sügavale Soome sisemaal, Soome väejuht oli sel ajal Klas Eriksson Fleming.

1573. aastal tulid Moskva tsaaririigi väed suurel hulgal Narva kaudu Järvamaale ja vallutasid Paide linnuse 1. jaanuaril.

Pärast Paide vallutamist siirdus Moskva tsaaririigi 16 000-meheline sõjavägi vallutama Saare-Lääne piiskopkonda, sai aga 23. jaanuaril Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa. Jaanuaris 1573 piirasid ja vallutasid Moskva suurvürsti väed rootslaste valduses oleva Karksi linnuse ja kinkisid selle Liivimaa kuningas Magnusele.

 Pikemalt artiklis Paide lahing (1573), Koluvere lahing

1573. aastal sai Rootsi vägede väepealik Liivimaal Claes Åkeson Tott ülesande vallutada koostöös admiral Hermann Flemingi juhitava laevastikuga Narva. 1574. aastal suundus rootsi vägi, nende seas palju šoti palgasõdureid Narva poole, ja piirasid jaanuarist edutult venelaste valduses olnud linna ning lahkusid 25. märtsil^[3]. 1574. aasta kevadel, kui Rakvere piiramine ebaõnnestus ja hakkasid Rootsi väed Moskoovia kontolli all olevatel aladel röövima ja rüüstama^[4].

 Pikemalt artiklis Rakvere piiramine (1574), jaanuar–märts 1574

1574. aastal toimus Moskva tsaaririigi vägede rüüsteretk Eestimaale,

„"Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat moskoviiti ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid moskoviidid ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära." “

1575. aastal vallutasid Moskva tsaaririigi väed Pärnu. 1562. aastal olid Pärnu vallutanud rootslased, kuid linna kaitsvad palgasõdurid loovutasid linna 1562. aastal linna Poola vägedele ja mõisameestele. Rootsi sõjaväe ülemjuhatajaks Eestimaal Henrik Klasson Horn, kes vallutas Koluvere linnuse, ei suutnud tagasi vallutada 29. aprillil 1565. aastal Pärnut, mis jäi formaalselt Poola võimu alla 9. juulini 1575, kui linn rüüstati ja põletati uuesti Vene vägede poolt 1575. aastal. Juulis 1575^[5] sõlmiti Siestarjoki vaherahu.

 Pikemalt artiklis Pärnu piiramine (1575)

1575. aastal tegid Moskva tsaaririigi väed rüüsteretke Saare- ja Läänemaale.

„"Siis läksid moskoviidid ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll moskoviit ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid moskoviidid ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."“

Läänemaal vallutasid venelased Koluvere, Lihula ja Vigala lossid ja 22. veebruaril 1576. aastal alistus ka Haapsalu linnus ilma võitluseta venelaste ees. 1576. aasta veebruaris jõudsid Moskva tsaaririigi väed üle merejää ka Saaremaale, mida ulatuslikult laastati. Põletati mh maha ka Püha kirik.

1576. aastal kahepäevase piiramise ja ägeda suurtükitule tulemusena andsid Padise kloostri kaitsjad eesotsas pealik Hans von Oldenburgiga alla ja loovutasid endise kloostri venelastele.

1576. aastal rüüstasid Moskva tsaaririigi väed Tallinna ümbrust:

„"Heinakuus, algusest lõpuni, olid moskoviidid ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi koos naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."“

1577. aasta 23. jaanuarist 15. märtsini toimus Tallinna teine piiramine Ivan IV vägede poolt. Moskva tsaaririigi umbes 50 000-meheline vägi piiras linna 50 suure ja väiksema kahuri ja mortiiriga, 7 nädalat kestnud piiramise järel, taganesid Moskva väed.

 Pikemalt artiklis Tallinna piiramine (1577)

27. augustil 1577 tegi Rootsi laevastik mitme laevaga reidi Narva jõe suudmesse, kus mitmed majad maha põletasid, paarsada venelast tapsid ja paar laeva sõjasaagiks said.

21. oktoobril 1578 toimus Võnnu lahing, mille tulemuseks oli Rootsi ja Poola vägede võit.

1579. aastal toimusid Moskva tsaaririigi vägede ja ning nende vasallide, tatarlaste jõukude korduvad rüüsteretked Eestimaale

„"Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa. Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk moskoviite ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".“

 Pikemalt artiklis Narva piiramine (1579), 6/14. september (ukj) – 28. september 1579

 Pikemalt artiklis Paide piiramine (1581), 1581 (rootsi võit)

 Pikemalt artiklis Rakvere piiramine (1581), 1581 (rootsi võit)

 Pikemalt artiklis Narva piiramine (1581), 6. november 1581, mis lõppes Rootsi vägede võiduga ja Jaanilinna kindluse vallutamine (17. september).

Sõjategevuses Ingerimaal vallutas Pontus De la Gardie Ingerimaa ja Karjala kannasel 1580 Orešeki ning 1581. aastal Jaanilinna, Pähkinälinna ja Jama, Käkisalmi, Koporje, Venemaa tsaaririigilt ning maa-alad liideti Ingerimaa Rootsi kuningriigi valdusse aastatel 1580–1595 Rootsi Ingerina.

 Pikemalt artiklis Pljussa vaherahu

10. augustil 1583 sõlmiti Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel Pljussa vaherahuleping. Rahulepinguga sai Rootsi kuningriik endale Liivi sõjas Moskva tsaaririigilt vallutatud alad: Eestis: Narva ja Tartumaa; Ingerimaal: Jama, Koporje ja Jaanilinna, koos neid ümbritsevate maakondadega) ja Karjalas: Käkisalmi lääni. Pljussa vaherahu sõlmiti kolmeks aastaks, kuid hiljem 1585. aastal pikendati 1590. aastani. Rootsi ja Moskva alade piirijõeks oli Koporje maakonda ja Orehhovo maakondi eraldav Strelna jõgi.

Vene-Rootsi sõda (1590–1595)
Osa Kahekümneviieaastasest sõjast
Toimumisaeg	1590–1595
Toimumiskoht	Virumaa, Ingeri
Tulemus	Täyssinä rahu
Osalised
Moskva tsaaririik Rootsi kuningriik
Väejuhid või liidrid
Moskva tsaar Fjodor I bojaar Boriss Godunov bojaar Fjodor Romanov vürst Fjodor Mstislavski vürst Dmitri Hvorostinin vojevood Pjotr Šeremetjev vürst Vladimir Dolgorukov Eestimaa kuberner Gustaf Banér Narva asehaldur, feldmarssal Karl Henriksson Horn Morits Birgersson (Grip)
Jõudude suurus
35 000 20 000
Vaherahu Vene-Rootsi sõjas 1590. aastal

 Pikemalt artiklis Vene-Rootsi sõda (1590–1595)

16. sajandi viimasel kümnel oli poliitiline olukord Põhja-Euroopas muutunud, Poola-Leedu troonile oli 1587. aastast tõusnud Rootsi kuninga Johan III poeg Zygmunt III Waza ning kuigi Rzeczpospolita oli sõlminud Moskva tsaaririigiga 15-aastase vaherahu. ei olnud välistatud nende sõjaline liit Moskva tsaaririigi vastu. Algselt püüdis Moskva tsaar taastada Liivi sõja eelseid valdusi läbirääkimiste teel kuningas Johan III-ga.

Vene-Rootsi sõja 1590. aasta vaherahu Narvas
Osa Vene-Rootsi sõda (1590–1595)
Toimumisaeg	25. veebruar 1590
Toimumiskoht	Narva
Tulemus	Vaherahu 1 aastaks
Osalised
Moskva tsaaririik Rootsi kuningriik
Väejuhid või liidrid
Narva asehaldur, feldmarssal Karl Henriksson Horn
Vaherahu tulemused: 1. Rootsi loobus Moskva kasuks 3 linnast Ingerimaal: Jama, Jaanilinn, Koporje; 2. Sõlmitud tingimused olid algsed, mille pidid kinnitama rahuläbirääkimised, millel otsustatakse lõplikult Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi territoriaalsed nõudmised.

1590. aasta jaanuaris alustasid Vene väed sõjategevust jaanuari alguses rüüsteretkedega Ingerimaale. 18. jaanuaril alustasid Vene väed liikumist Novgordist Ingerimaale ja väesalk liikus ka Koporje linnust piirama.

Põhiväed jõudsid Jama kindluse juurde ning alustasid selle piiramist, kindluse garnison alistus juba järgmisel päeval (25.01). 30. jaanuaril jõudsid Vene eelväed Jaanilinna alla ja asusid selle piiramisele. Vene vägesid rünnati Rootsi 4000-mehelise piiril asunud väe poolt, kuid rootslased Göran Boije juhtimisel kaotasid lahingu ja taganesid Rakvere suunas, kus asusid rootslaste põhiväed, Eestimaa kuberneri Gustaf Banéri juhtimisel.

2. veebruaril jõudsid Jaanilinna ja Narva linnuste alla Vene põhiväed ning algas kindluste piiramine, milles kasutati selleks Pihkvast kohale koodud müürilõhkumissuurtükke. Narva ja Jaanilinna piiramise ajal rüüstasid Vene ratsaväed ka Alutaguse ja Rakvere piirkonnas. Nende võitluste ajast on pärit ka senini alles olev Kõrkküla kivirist Narva maantee ääres, Rootsi teenistuses olnud ja langenud Vene bojaari Vassili Rosladini mälestuseks. 19. veebruaril tegid Vene väed katse vallutada Narva ja Jaanilinna linnust tormijooksuga, kuid see ebaõnnestus. Rünnakule järgnenud päeval alustasid kindluse kaitsjad Karl Henriksson Horni juhtimisel vaherahuläbirääkimisi.

Vene-Rootsi sõja 1590. aasta vaherahu

Vaherahuläbirääkimiste tulemusel, Narva ja Ivangorodi asehaldur Karl Henriksson Horn nõustus 25. veebruaril sõlmima üheaastase eelvaherahulepingu, millega nõustus tagastama Moskva võimu alla Ingerimaal: Jamas, Jaanilinnas ja Koporjes.

Rootsi kuningas Johan III keeldus tunnistamast Horni sõlmitud vaherahulepingut ning Karl Henriksson Horn mõisteti Jaanilinna loovutamise eest surma ning Eestimaa kuberner Gustaf Banér tagandati ametist. Vägede ülemjuhatajaks Eestimaale määrati Klas Eriksson Fleming.

 Pikemalt artiklis Narva piiramine (1590)

Kehtiva vaherahulepingu ajal püüdsid Rootsi väed, 1590. aasta novembris vallutada ebaõnnestunult vallutada Jaanilinna, millele järgnes lühiajaline Narva piiramine Vene vägede poolt

1590. aasta detsembris tegid Rootsi väed sõjakäigu Pihkva piirkonda ja rüüstasid ka Jama ja Kaporje piirkonda. Samal ajal alustasid sõjategevust Venemaa vastu ka Rootsi väed Österbotteni asehalduri juhtimisel ning tegid sõjakäigu kuni Valge mereni ja vallutasid Petsamo (venepäraselt Petšenga) vene õigeusu kloostri.

1591. aasta jaanuaris tegid Rootsi väed uue sõjakäigu Göran Boije juhtimisel Koporjesse, sõjakäik kestis Koporje maakonnas kuni veebruarini.

1591. aasta suvel tegid Rootsi väed uue sõjakäigu Morits Birgerssoni (Grip) (sv) juhtimisel Oudova- ja Novgorodimaale. Neile vastu saadetud Vene väed vojevood Pjotr Šeremetjevi suurpolk ja vürst Vladimir Dolgorukovi eelpolk purustati lahingus ja V. Dolgorukov võeti vangi. Rootsi väed jõudsid rüüsteretkega kuni Novgorodini. Venemaa olukorda vastupanul raskendas samal ajal Krimmi khaani Ğazı Geray II sõjakäik Moskva vastu.

Vaherahu lõppemisel aga alustasid Vene väed 1592. aasta oktoobris–novembris uuesti sõjategevust Karjalas ja Lõuna-Soomes. Vene rüüstesalgad jõudsid Viiburini ja seejärel ka kuni Helsingi ja Turuni, mis sundis rootslasi uutele vaherahuläbirääkimistele.

Vene-Rootsi sõja 1593. aasta vaherahu

1593. aasta jaanuaris sõlmiti Rootsi ja Moskva vahel Jaanilinnas uus kaheaastane vaherahu, mis kehtis kuni 1595. aasta jaanuarini.

 Pikemalt artiklis Täyssinä rahu

1595. aastal sõlmitud Täyssinä rahuleping Vene-Rootsi sõjas oli edukas Moskva tsaaririigile. Vastavalt rahulepingule loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega (Jaanilinn, Jam, Koporje, Schlüsselburg) ning Käkisalmi lääni, mis olid kõik saadud Pljussa vaherahuga.

Lepinguga määrati kindlaks Vene-Rootsi piir Soomest kuni Põhja-Jäämereni. Rootsi sai vastavalt lepingule oma kaupmeestele vabade kaubahoovide kasutamise Moskvas, Novgorodis ja Pihkvas. Venemaa sai oma kaupmeetele samad õigused Viiburis, Turus ja Tallinnas.

1570–1578 – Moskva tsaaririigist sõltuv Magnuse vasallkuningriik Eesti alal

• 1570. aasta august – 1571. aasta 16. aprill – Moskva tsaaririigi vägede Tallinna esimene piiramine Magnuse juhatusel ning Rootsi ja Venemaa vahelise Kahekümneviieaastase sõja algus.
• 1570. aasta 13. detsember – Stettini rahulepinguga lõppes Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Saksa-Rooma keiser Maximilian II-l tekkis rahalise kompensatsiooni eest võimalus Liivimaad valitsema hakata, millest ta aga loobus, ning sõjast Taani vastu vabanenud Rootsi väed koondusid Moskva tsaaririigi vastu.
• 1573 – Moskva suurvürstiriigi väed vallutasid Paide linnuse
• 1573. aasta 23. jaanuar – Koluvere lahing, Rootsi väepealik Clas Åkesson Tott võitis Moskva suurvürstiriigi vägesid ja sundis nad Läänemaalt lahkuma
• 1573 – Paide lahing
• 1574. aasta jaanuar–märts – rootslaste ja šoti palgasõdurite ebaõnnestunud Rakvere piiramine
• 1575 – Rzeczpospolita valitsejaks sai Stefan Batory, kes ühines Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu.
• 1575 – Siestarjoki vaherahu
• 1577. aasta 23. jaanuar – 15. märts – Moskva tsaaririigi väed piirasid teist korda Tallinna, Pirita kloostri rüüstamine ja hävitamine Tallinna piiranud Vene vägede poolt
• 1578 – Võnnu lahing
• 1579 – Narva piiramine
• 1581 – rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel vallutasid venelastelt Paide, Rakvere, Narva, Jaanilinna ja Jama.
• 1582 – Jam-Zapolski vaherahu Poola ja Moskva tsaaririigi vahel
• 1583. aasta 10. august – Rootsi ja Moskva tsaaririik sõlmisid kolmeks aastaks Pljussa vaherahu
• 1585. aasta 19. detsember – Pljussa vaherahu pikendati 1590. aastani.

• Vene-Rootsi sõda
• Vene-Rootsi sõda (1554–1557)
• Leedu-Vene sõda (1558–1570)
• Põhjamaade seitsmeaastane sõda (1563–1570)
• Poola-Vene sõda (1577–1582), mis lõppes Jam-Zapolski vaherahuga

• Werner Tawaststjerna, Pohjoismaiden Viisikolmattavuotinen Sota : vuosien 1570 ja 1590 Välinen Aika, 784. Lk., Helsinki: Suomen Historiallinen Seura, 1918–1920.
• Werner Tawaststjerna, Pohjoismaiden viisikolmattavuotinen sota : sotavuodet 1590–1595 ja Täysinän rauha, Helsinki: Suomen Historiallinen Seura, 1929, ESTER (Otto Liivi retsensioon. Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 172–173)

• 25-vuotinen pohjoismainen sota eli pitkä viha (21.8.1570 – 18.5.1595) (soome keeles)