Karuse kihelkondKaruse kihelkond (lühend Kse; saksa keeles Kirchspiel Karusen in Wiek) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis. Karuse naaberkihelkonnad olid Lihula ja Mihkli idas ning Hanila lõunas ja läänes. Kihelkonnakirik oli Karuse kirik. Piirkonna ajaluguJuba muinasajal oli olemas Karuse muinaskihelkond (Sõrve, Henriku Liivimaa kroonikas Cozzo), mis sai arvatavasti kohe pärast sakslaste poolt vallutamist 13. sajandil kirikukihelkonnaks (esimest korda mainitud 1267. aastal – Karissen). Kihelkonnas asus Vatla maalinn. Aastatel 1242–1561 kuulus kihelkond ja Lihula linnus, Lihula komtuurkond (1470. aastatel ühendati see Pärnu komtuurkonnaga) Liivimaa ordule. Kihelkonnas asus Matsalu ordumõis. Saastnas elas rootslasi. Enamik mõisu rajati Rootsi võimu ajal. Alates 1860. aastaist siirdus talupoegi ümberasumisliikumisliikumise käigus Venemaale. 1880. aastail levis baptism, aastail 1885–1886 siirdus Usuvahetusliikumise käigus umbes neljandik rahvast vene õigeusku (vt. Uue-Virtsu õigeusu kirik). Karuse kihelkonna mõisadKaruse kihelkonnas paiknes 10 mõisat: 1 kirikumõis ning 5 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ja karjamõisat.
Karuse kihelkonna vallad
Karuse kihelkonna küladHõbesalu, Illuste, Järise, Kalda, Karuse, Keemu, Kinksi, Kiska, Koora, Kunila, Kuuendiku, Laulepa, Linnuse, Liustemäe, Lõo, Matsalu, Meelva, Metsküla, Muriste, Mõiste, Mäeküla (liidetud Nurmsiga), Nehatu, Nurme, Nurmsi, Paga, Pajumaa, Petaaluse, Pivarootsi, Poanse, Saastna, Tuhu, Tuudi, Tuudi-Jõeääre, Vagivere, Vatla, Viira (liidetud Paatsaluga), Virita, Võigaste, Õeküla, Äila, Äärepere Kihelkonna alad tänapäevalNüüdisajal paiknevad kunagise kihelkonna alad Lääneranna vallas. Viited
Välislingid
|