Kavilda mõis

Kavilda mõis, ka Vana-Kavilda mõis (saksa keeles Kawelecht, ka Alt-Kawelecht) oli riigimõis, varem rüütlimõis Puhja kihelkonnas Tartumaal.^[1] Nüüdisajal jääb mõis Tartu maakonda Elva valda.

1582. aasta Jam Zapolski vaherahuga said Rzeczpospolita poolakad Moskva Suurvürstiriigilt endise Tartu piiskopkonna alad omale. Omandatud varade üle, mille hulgas oli üles märgitud ka Kavilda linnus, revisjonis märgiti aga, et väike linnus, mis varemalt (Liivi sõja algul enne venelaste kätte langemist) kuulus Fromhold Tiesenhausenile, on nüüd peaaegu täielikult purustatud, kuid siiski leidis 1587. aastal veel vähemalt osa ruume kasutust^[2].

Poola kuningas Stephan Bathory muutis Kavilda krooni majandusmõisaks ning Liivi sõja järel oli mõis Poola Tartu vojevoodkonna Tartu staarostkonna folvark ehk riigimõis^[3].1584 on Kavildat mainitud mõisana (Hof Kavlicht)^[4]

Ajavahemikul 1744–1751 eraldati Kavilda mõisast ala, kus asutati Uue-Kavilda mõis.^[5] Vanemat mõisat hakati nimetati Vana-Kavilda mõisaks (saksa keeles Alt-Kawelecht).^[6] Mõis tükeldati aastal 1868, sealjuures eraldati 125 hektarit maad tulevase Kavilda kiriku kirikumõisa tarbeks.^[7]

• Kavilda vasallilinnus

• Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 10–12 [1].
• Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 366 [2].

Puhja kihelkond

Kirik: Puhja Püha Dionysiuse kirik
Mõisad: Puhja kirikumõis | Kavilda mõis | Pala mõis | Suure-Konguta mõis | Suure-Ulila mõis | Teedla mõis | Uue-Kavilda mõis | Väike-Konguta mõis | Väike-Ulila mõis