Kirgiisi keel
Kirgiisi keel (kirgiisi keeles кыргыз тили, кыргызча, araabia kirjas قىرعىزچا, قىرعىز تىلى) on Altai keelkonna turgi keelte kõptšaki rühma kuuluv keel, Kõrgõzstani ametlik keel. Kõnelejaid on üle 4 miljoni Kõrgõzstanis, Hiinas, Afganistanis, Kasahstanis, Pakistanis, Tadžikistanis, Türgis, Usbekistanis ja Venemaal. Kirgiisi keel pärineb 9.–10. sajandil Jenissei jõe ääres elanud turgi hõimude keelest. Kirgiisi keel on alates 23. septembrist 1989 Kõrgõzstani riigikeel. KirjaviisKuni 1928. aastani kasutas kirgiisi kirjakeel araabia kirja, seejärel mindi üle ladina kirjale. 1940. aastal võeti kasutusele kirillitsa, mis on kasutusel tänaseni. Tänapäeva kirgiisi keel kasutab kahte ametlikku kirja: kirillitsat kasutatakse Kõrgõzstanis, Usbekistanis, Kasahstanis. Hiinas, Afganistanis ja mujal Aasias kasutatakse araabia kirja. TähestikKirgiisi tähestikus on 36 tähte. Tähti в, ф, х, ц, щ, ъ, ь kasutatakse ainult uuemates sõnades. Kõige rohkem kasutatakse tähte ж, mille hääldus on dž, näiteks sõna жер ('maa') hääldus on džer.[1] Järgnevas tabelis on toodud kirillitsale vastavad tähed araabia tähestikus (kasutusel Xinjiangis) ja kirgiisi-eesti transkriptsioonis.
FoneetikaHäälikusüsteem Kirgiisi keele foneetikas on vokaalharmoonias eesvokaalideks э, и, ө ja ү ja tagavokaalideks а, ы, о & у. Näiteks: ата 'isa' аталар 'isad', тоо 'mägi' – тоолор 'mäed'. Jaotusesse kuuluvad veel sekundaarsed pikad vokaalid, need mis kujunenud kaashäälikute asemele. Näiteks сув> суу 'vesi'. Vokaalid
Konsonandid
Morfoloogia
Isikulised asesõnad
Kirgiisi keeles on kindel sõnajärg. Lauses: alus+ öeldis või alus+ täiend+ objekt+ öeldis (verb on viimasel kohal) (кишилер-inimesed үйдө-majas турган-elasid) [2]
Enamasti rõhutatakse kirgiisi sõnades viimast silpi. Keelenäited
Põhiarvsõnad 1–10 on: [3]
Vaata kaViitedVälislingid
|