|
Kirill Teiter Kirill Teiter (25. august 1952 – 20. mai 2022)[1] oli Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist. Ta oli lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi majanduse erialal (1975) ja Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanik-toimetajana (1986). Töötas inseneri, ökonomisti ja ajakirjanikuna ning oli liikluspolitsei ning Tuletõrje- ja Päästeameti pressiesindaja. Tallinna Liikluspolitseis (kuni 1991. aastani Riiklikus Autoinspektsioonis) oli ta Liikluslehe koostaja ja põhiautor. Aastail 1992–2009 oli Kaitseliidu Tallinna maleva liige. Poliitika Aastatel 1989–1993 oli Teiter Eesti Rohelise Liikumise esindajana Tallinna Linnavolikogu liige. 1989. aastast kuulus ta ka mitteametlikku Eesti Rojalistlikku Parteisse. 1992. aastal kandideeris ta Sõltumatute Kuningriiklaste nimekirjas ning valiti isikumandaadiga (6314 häält) Riigikokku, kus töötas riigikaitsekomisjonis. Komisjoni liikmena läbis ta Soome kõrgemad riigikaitsekursused. LoomingLoomeprojekt "Torgu kuningriik"Kirill Teiter lõi ühe kaasautori ja näitlejana (õigupoolest peategelasena) kaasa omapärases loomeprojektis, mille ta on ise määratlenud ühtaegu muinasjutuks ja absurdihuumoriks[2]. Selle mõte oli juhtida huumori kaudu tähelepanu elu kitsaskohtadele ja lollustele.[3] Nii kandis ta 28. novembrist 1992 Torgu kuninga tiitlit, tema valitsejanimeks oli Kirill I. Eesti Kuningriigi Torgus kuulutas välja Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts 1992. aasta septembris, väidetavalt oli see vajalik Torgu valla õiguste taastamiseks. Märtsis 1995 sai Teiterist kuningas eksiilis. 1993. aastal anti välja Teiteri profiili kandev Torgu kuningriigi müntide sari (Torgu taaler)[3], mis on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Teiter ja Meri. Mälestuskild
Muu loomingTeiter on kirjutanud raamatuid ("Kirill!", "Kurjam ja Nurjam", "Kati ja Jeti", "Autoaeg", "Mina, miilits"). Ta on dokumentaalfilmi "AU-UDA" ning õppefilmide "Lugu professorist ja liikluskratist" ning "Jalgrattafilm" autor ja osatäitja. Ta on ajalehes Edasi 1988. aastal ilmunud humoorika arvamusloo "Magedac!" autor; lugu propageeris mitmenaisepidamist kui lahendust eestlaste demograafilisele kriisile; artikkel tekitas ühiskonnas elavat vastukaja.[5] Teiter tegi kaastööd huumoriajakirjale Pikker ja Vikerraadio meelelahutussaadete toimetusele RAMETO. Kuna ta oli lõpetanud venekeelse keskkooli[4], valdas ta lisaks emakeelele vabalt ka vene keelt, esines aeg-ajalt venekeelsete huumorietteastetega ning tõlkis eesti keelest vene keelde nii enda kirjutatud artikleid kui ka muid liikluspropaganda materjale. TunnustusIsiklikkuTa oli Gerald ja Hilje (sünd. Raasmann) Teiteri poeg. Perekonnanimi Teiter pärineb Tarvastu kihelkonna Mustla küla Teitre talu nimest. Oli abielus Imbi Teiteriga (sünd. Lõõbas), neil on kolm last; tütar Iris Teiter oli 1990. aastatel rahvusvaheline modell[6], [7]; poeg Kristian valiti pärast isa surma Torgu kuningaks, kellena kannab nime Kristian I.[3] Viited
Välislingid
|
