|
Kurt Ingerman
 Kurt Ingerman (sündinud 16. märtsil 1935 Leningradis)[1] on endine tsensuuri- ja riigisaladuse kaitse organi Glavlit juht Eesti NSV-s. Töökohad1955- EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi töötaja 1962-1967 Eesti NSV Riikliku Keskarhiivi direktor[2] 1977-1980 Eesti NSV Partei Ajaloo Instituudi arhiivi direktor 1983-1990 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsuse juht EluluguSündinud Leningradis väliseestlaste perekonnas, Tartust pärit isa Mihkel Ingerman oli Ericsson'i tehases insener ja ema Zinaida Mihkelson. Tema isa osales Oktoobrirevolutsioonis Petrogradis, kus juhtis Kominterni noorteosa. Pärast keeldumist aidata kaasa revolutsioonile Eestis saadeti ta Siberisse. Kurt Ingerman elas lapsena üle Leningradi blokaadi. Pärast ema surma sõitis ta 1946. aastal Tallinna oma tädi Veera Mihkelsoni juurde. Ta õppis Moskva Ajaloo-Arhiivinduse Instituudis, oli Tallinnas muuseas tööl ORKA-s ja enne Glavliti ülemaks saamist pikemat aega Partei Ajaloo Instituudi direktor.  Osales 1920. aastate illegaalse EKP III kongressi arhiivi asupaiga avastamises. Arhiiv leiti Arukülas Lagedi raudteejaama lähedalt.[3] Käivitas ja juhtis foto- ja videolaboratooriumi Partei Ajaloo Instituudi parteiarhiivis (praegune Riigiarhiiv).[4]  1990. aastal likvideeris oma käskkirjaga tema enda juhitud Eesti NSV tsensuuri- ja riigisaladuse kaitse organi. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist juhtis ta kirjastust PrintEst. IsiklikkuKurt Ingermani isapoolne onu oli Eesti poliitik ja Tartu Majaomanikkude Panga nõukogu esimees Paul Ingermann.[5] Kurt Ingerman on abielus Anna Ingermaniga, kes oli Nõukogude Liidu rahvasaadik ja AS Leedilinda juht[6]. Nende poeg on Eino Ingerman ja pojapoeg Andres Ingerman. Viited
Kirjandus
Välislingid
|
