|
Liina Lindström Liina Lindström (sündinud 24. juulil 1973) on eesti keeleteadlane. HaridusLõpetas 1991. aastal Ülenurme Keskkooli, 1997. aastal Tartu Ülikooli bakalaureuseõppes ja 1999 magistriõppes eesti keele erialal. 2005. aastal kaitses Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja teemal "Finiitverbi asend lauses. Sõnajärg ja seda mõjutavad tegurid suulises eesti keeles" (ilmunud sarjas "Dissertationes philologiae estonicae universitatis Tartuensis" 16. Tartu 2005).[1] Teadustöö2001–2010 töötas ta Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli (osakonna) teadurina, alates 2010 töötab vanemteadurina ja alates 2016 ka eesti keele dotsendina. 2011–2013 juhatas filosoofia ja semiootika doktorikooli. 2013–2014 oli ka Turu Ülikooli teadur. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppeprodekaan, alates 2018 juhatab digihumanitaaria ja infoühiskonna keskust. Uurimisvaldkonnad: süntaks, eesti murded, dialektoloogia, murdesüntaks, keele muutumine, keele varieerumine, grammatika. Eesti murrete korpuse koostajaid. Kuulub Liivi Sõprade Seltsi, Emakeele Seltsi, Soome Keeleteaduse Ühingusse, Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi, ühingutesse Societas Luinguistica Europaea ja Digital Humanities in the Nordic Countries. On Eesti Kognitiivse Keeleteaduse Ühingu asutajaliige ja juhatuse liige, ajakirja Virittäjä toimetuskolleegiumi liige.[1] TunnustusIsiklikkuTema õde on semiootik Kati Lindström, abikaasa keeleteadlane Pärtel Lippus. Viited
Välislingid
|
