Lucille Ball
Lucille Désirée Ball (6. august 1911 – 26. aprill 1989) oli Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja modell. Tema tööd tunnustati Cecil B. DeMille'i nimelise elutööauhinna (1979) ja Kennedy Keskuse elutööauhinnaga (1986) ning kahe tähega Hollywoodi kuulsuste alleel. Ta pälvis viis Primetime Emmy auhinda ning oli nomineeritud veel kaheksale Primetime Emmy auhinnale.[1] Balli karjäär algas 1929. aastal modellina. Varsti pärast seda alustas ta teatrinäitlejatööd New Yorgis Broadwayl, kasutades lavanime Diane (või Dianne) Belmont. 1930. ja 1940. aastatel näitles ta ka RKO Picturesi filmides lepingulise näitlejana. 1950. aastatel hakkas Ball näitlema telesarjades, mil tema ja ta abikaasa Desi Arnaz lõid situatsioonikomöödia "I Love Lucy". Aastatel 1960–1961 mängis Ball Broadway muusikalis "Wildcat", mille ta ka produtseeris.[2] 1962. aastal asutas ta telestuudio Desilu Productions; temast sai esimene naine, kes omas suurt telestuudiot. Desilu Productions tootis palju populaarseid telesarju, sealhulgas "Mission: Impossible" ja "Star Trek".[3] 1962–1968 näitles ta situatsioonikomöödias "Life with Lucy", mis oli sarja "I Love Lucy" järg. Pärast sarja "Life with Lucy" lõppu näitles ta ka kolmandas situatsioonikomöödias, "Here's Lucy", mis püsis eetris 1974. aastani. Ball töötas näitlejana kuni surmani 1989. aastal.[4] Viited
Välislingid Lucille Ball – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
|