|
Mērsragsi vald
Mērsragsi vald on vald Lätis Kuramaa kirdeosas Liivi lahe rannikul Talsi piirkonnas. Piirneb sama piirkonna Roja, Ķūļciemsi, Lauciene ja Vandzene vallaga ning Tukumsi piirkonna Engure ja Zentene vallaga. Valla pindala on 109 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1712 inimest.[2] 2011. aastal moodustasid Mērsragsi piirkonna elanikest lätlased 92,7 % ja venelased 3,9 %.[3] Valla keskus on Mērsragsi küla, haldushoone asub aadressil Lielā iela 35.[4] LoodusPinnamoodVald paikneb Rannikumadaliku Engure tasandikul. Kõrgeim punkt asub valla idaosas ja ulatub 20 m üle merepinna. Jõed
JärvedValda jääb suurem osa Engure järvest (22,22 km² 40,46 ruutkilomeetrist). LooduskaitseLooduskaitse all on Mērsragsis asuvad Rozu iela 12 sanglepad ja veel üks nimetu sanglepp, üks pärn, üks saar ja seitseteist mändi. Mērsragsi tuletorni juurde jääb kaks looduskaitsealust põlist tamme, kaks vahtrat ja üks hobukastan. Väljaspool Mērsragsi kasvab vallas veel kolm looduskaitsealust põlispuud. Enamik valda jääb Engure järve maastikukaitsealale. Suurem osa valla rannikust jääb Riia lahe läänekalda kaitstavale merealale.[5] Ajalugu  Mērsragsi vald loodi 1918. aastal Engure metsakaitsevalla baasil. 1935. aastal oli valla pindala 71,7 km2. 1945. aastal loodi Mērsragsi vallas Mērsragsi külanõukogu ja Ķūļciemsi külanõukogu. Aastal 1949. vald likvideeriti. 1954. aastal liideti Mērsragsi külanõukoguga Upesgrīva külanõukogu, Mērsragsi külanõukogu alla kuulunud kolhoosi «Plēsums» ala liideti aga Ķūļciemsi külanõukoguga. 1961. aastal liideti osa Mērsragsi külanõukogust Vandzene külanõukoguga. 1963. aastal liideti Mērsragsi külanõukoguga Ķūļciemsi külanõukogu kolhoosi 1. Maijs maad. 1990. aastal reorganiseeriti külanõukogud valdadeks.[6] 2008. aastal ühendati Mērsragsi vald Roja vallaga Roja piirkonnaks.[7] 2010. aasta jaanuaris otsustati Mērsragsi elanike koosolekul eralduda Roja piirkonnast ja luua Mērsragsi piirkond.[8] 2010. aasta septembris toetas seimi esimesel lugemisel haldusüksuste ja asulate seaduse muutmist, nähes ette Mērsragsi piirkonna loomise. Eraldi Roja ja Mērsragsi piirkondade volikogude valimised planeeriti 30. oktoobriks 2010, kuid need toimusid alles 18. detsembril 2010.[9] Aastal 2012 oli piirkonnas 1800 elanikku. Aastal 2021 liideti piirkond Talsi, Dundaga ja Roja piirkonnaga uueks Talsi piirkonnaks. Piirkonnast kujunes üks uue omavalitsusüksuse valdadest. VaatamisväärsusedMuinsusmälestistest on riikliku kaitse all Mērsragsi tuletorn.[10] Kohaliku kaitse all on Mērsragsi kirik koos sealse oreliga.[11] AsuladValla külad on:
Ülejäänud piirkonna elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[12]
Viited
Välislingid
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
.jpg)
.jpg)
