|
Malaysia Airlinesi lend 17
Malaysia Airlinesi lend 17 oli rahvusvaheline tsiviillend Amsterdamist Kuala Lumpurisse. 17. juulil 2014 tulistati Malaysia Airlinesi reisilennuk Boeing 777-200ER alla Ukrainas Donetski oblastis. Hukkus 298 inimest, neist 15 meeskonnaliiget. 28. septembril 2016 tegi rahvusvaheline kriminaaluurimise komisjon pressikonverentsil ülevaate lennuki allatulistamise uurimisest. Malaysia Airlinesi reisilennuk tulistati alla terroristide kontrolli all olevalt territooriumilt Pervomaiski asula lähedal Venemaalt toodud raketikompleksi Buk raketiga 9M38. AjaluguMalaysia Airlinesi reisilennuk startis Amsterdami Schipholi lennujaamast Hollandis 17. juulil 2014. Side 10 058 meetri kõrgusel lennanud lennukiga kadus kell 16:15 kohaliku aja järgi Ukraina õhuruumis, umbes 80 km kaugusel Donetskist ja 50 km kaugusel Venemaa ja Ukraina piirist. Raketitabamuse saanud lennuk purunes õhus. Allatulistatud lennuki vraki põhilised osad kukkusid alla Hrabove küla edelaosas, mis jääb lennuki viimasest teadaolevast asupaigast õhus 8,5 kilomeetri kaugusele.[4][5][6][7] Samas piirkonnas oli eelnenud päevadel tulistatud alla mitu Ukraina õhujõudude sõjalennukit. Eelnenud olukord29. juunil 2014 teatas Vene uudisteagentuur TASS, et mässulised hõivasid maa-õhk raketiseadmetega Buk varustatud sõjaväebaasi A-1402[8] 14. juulil 2014 teatasid mässulised, et tulistasid alla kõrgemal kui 6 km lennanud Ukraina transpordilennuki An-26. Selleks kasutati paar nädalat varem hõivatud Buk-süsteemi, mis remonditi, komplekteeriti meeskonnaga ning võeti kasutusse.[9] Ukraina õhujõud teatasid, et kaotasid kontakti Venemaa piiri lähedal Gorlivka lähistel 6500 m kõrgusel lennanud transpordilennukiga An-26 ning kahtlustasid, et see tulistati alla kas vene hävitaja õhk-õhk raketiga või Venemaa territooriumilt maa-õhk raketiga.[10][11] 17. juulil 2014 Meedias avaldatud informatsiooni järgi oli veidi aega enne teadet Malaisia reisilennuki kadumise kohta teatanud mässuliste juht Igor Girkin oma sotsiaalmeedia lehel, et mässulised tulistasid samas piirkonnas alla 6500 meetri kõrgusel lennanud Ukraina lennuki Antonov An-26.[12] Girkin võttis endale vastutuse ka Malaisia reisilennuki allatulistamise eest.[13] Ukraina Julgeolekuteenistus avaldas nende valduses olnud helisalvestised terroristide omavahelistest vestlustest reisilennuki allatulistamise kohta.[14] Hiljem aga avaldati YouTube'is selle helisalvestise paroodiaid.[15] Reisilennuki allatulistamist mässuliste kontrolli all olnud territooriumilt väljatulistatud maa-õhk raketiga kinnitasid ka USA president Obama[16] ja OSCE Parlamentaarse Assamblee president Ilkka Kanerva.[17] UurimineLennukatastroofi uurimist juhtis Hollandi Ohutusamet (Dutch Safety Board). Uurimises osalesid Austraalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Indoneesia, Itaalia, Malaisia, Venemaa, Ukraina, Ühendkuningriigi, USA, Riikidevahelise Lennukomitee ja Euroopa Lennuohutuse Agentuuri spetsialistid. Veel mitme maa spetsialistid on pakkunud abi. Esmane uurimisraport avaldati 9. septembril 2014.[18] Kõigi asjaosaliste aktsepteeritud lennuplaan nägi ette, et lend kulgeb Ukraina kohal tasemel FL330 (33 000 jalga, 10 060 m) Kiievi lennujuhtimispiirkonnas ja tasemel FL350 (35 000 jalga, 10 650 m) Dnipropetrovski lennujuhtimispiirkonnas. Tsiviillendudele olid Dnipropetrovski piirkonnas suletud lennutasemed madalamal kui FL320. Raportis on kõik kellaajad maailmaajas (UTC). 12:53 lendas MH17 tasemel FL330. Dnipro lennujuhtimiskeskus palus neil tõusta tasemele FL350, et vabastada FL330 tagant lähenevale Boeing 777-le. Lennuki meeskond palus luba jääda tasemele FL330 ja 13:00 palus MH17 meeskond ilmaolude tõttu luba kalduda lennutrassist 20 miili vasakule. Tasemele FL350 suunati teine lennuk. 13:19:53 oli MH17 radari andmetel 3,6 miili koridori teljest põhja pool (trassist vasakul), lennujuhtimiskeskus palus lennukil suunduda paremale, et tagada ohutuid vahemaid teiste lendudega. MH17 vastas 13:19:56–13:19:59. Pardaregistraatorite salvestised lõpevad neli sekundit hiljem 13:20:03. Mingit ohuteadet MH17 ei edastanud, juhtimiskeskuse raadiosidele 13:20:00–13:20:05 lennuk ei vastanud. Katastroofi ajal lendas MH17 suletud tasemetest kõrgemal tsiviillendudeks lubatud tasemel FL330. Uurimiskomisjoni kasutada olid kahe lennukeid jälgiva radari (primaarne vene radar ja sekundaarne radar SSR/mode S) ning lennuki transponderilt vastu võetud signaal. Samas piirkonnas lendas samal ajal veel kolm tsiviillennukit – kaks itta ja üks läände. Kõik neli lendu olid Dnipro radari kontrolli all. Kell 13:20 oli kaugus MH17-st lähima lennukini umbes 30 km. Lennuki meeskonnas oli neli pilooti, kõigil oli nõutav kvalifikatsioon ja kehtivad tervisetõendid. Lennuki tehniline seisund vastas kõigile nõuetele, mingeid teadaolevaid rikkeid ei olnud. Lennu ajal oli äike Donetskist edelas ja lennutrassi lähedal oli tasemeni FL350 ulatuv äikesepilv. Lennuki pardakirjutite salvestised tunnistas uurimiskomisjon autentseteks, mingeid salvestiste manipuleerimise tunnuseid ei avastatud. Pardaregistraatorite salvestised on kooskõlas lennujuhtimiskeskuste salvestistega. Mõlema pardaregistraatori salvestised lõpevad 13:20:03. Salvestistes ei ole mingitki märki häiretest lennuki tehniliste süsteemide töös ning meeskonna kommunikatsioon ei viita millelegi ebatavalisele. Viimased kolm minutit enne salvestiste katkemist lendas lennuk tasemel FL330 muutmata kõrgust, kiirust ega suunda. Lennuk lagunes õhus, lennuki tükke on umbes 10 km pikkusel ja 5 km laiusel maa-alal. Põhiosa lennuki vrakist on 8,5 km kaugusel lennuki viimasest teadaolevast asukohast lennutrassil. Lennuki kere esiosa ja kokpiti kahjustused vastavad tabamusele rohkearvuliste suure energiaga objektidega väljast. Niisuguseid kahjustusi ei saa tekitada lennuki oma süsteemid ega terroriakt lennuki salongis või pagasiruumis. Esmase raporti koostamise ajal ei saanud uurimiskomisjon külastada sündmuspaika sealse lahingutegevuse tõttu. Neil olid kasutada 19.–21. juulil 2014 sündmuskohal viibinud Ukraina uurijate ja 22.–24. juulil 2014 sündmuskohal viibinud Malaisia uurijate tehtud fotod. Hollandi eksperdid kogusid lennukirususid novembris 2014 ja need viidi nelja konvoiga, kokku 16 veoautot, Hollandisse Gilze-Rijeni lennuväebaasi. Sinna jõudsid konvoid vahemikus 9.-12. detsember 2014.[19] 2. mail 2015 teatas Hollandi julgeoleku- ja justiitsminister otsingute lõpetamisest reisilennuki allatulistamiskoha piirkonnas.[20] 30. juunil 2015 teatas Hollandi peaprokurör, reisilennuki allatulistamist uuriva uurimisgrupi koordinaator Fred Westerbeke Rotterdamis antud pressikonverentsil, et on tehtud kindlaks inimeste ring, kes võisid olla osalised reisilennuki allatulistamises Ida-Ukrainas 2014. aasta suvel. Westerbeke sõnul on võimalik, et uurimine kestab 2015. aasta lõpuni.[21][22] Malaisia taotles juulis 2015 ÜRO julgeolekunõukogus lennuki allatulistajate vastutusele võtmiseks rahvusvahelise tribunali moodustamist, tuginedes ÜRO põhikirja peatükile 7. Malaisia taotlust toetasid Ukraina, Holland, Austraalia ja Belgia.[23]. Resolutsiooni eelnõud hääletati ÜRO julgeolekunõukogus 29. juulil 2015. Resolutsiooni poolt oli 11 julgeolekunõukogu liiget. Kolm julgeolekunõukogu liiget – Hiina, Angola ja Venezuela jäid erapooletuks. Venemaa kasutas resolutsiooni tagasilükkamiseks vetoõigust.[24][25] 2016. aasta septembri lõpul teatati Hollandi, Malaisia, Austraalia, Ukraina ja Belgia esindajatest koosneva rahvusvahelise uurimiskomisjoni volituste pikendamisest 2018. aasta alguseni.[26] 5.juulil 2017 teatas AFP Haagist, et rahvusvahelist uurimiskomisjoni juhtivad Austraalia, Belgia, Malaiysia, Holland ja Ukraina leppisid kokku, et Malaysia lennuki allatulistajate üle peetakse kohut Hollandis. Kriminaaluurimise komisjoni teatel on kuriteoga seotud süüdistatavaid umbes sada isikut.[27] Rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõppraport
13. oktoobril 2015 avaldati Hollandis rahvusvahelise uurimiskomisjoni tulemused õnnetuse põhjuste kohta.[28][29] Raporti kohaselt:
Kriminaaluurimise komisjoni pressiteade28. septembril 2016 tegi rahvusvaheline kriminaaluurimise komisjon pressikonverentsil ülevaate Malaisia lennuki allatulistamise uurimisest.[31] Hollandi juhitavas uurimiskomisjonis osalevad Austraalia, Belgia, Malaisia ja Ukraina. Lennuk tulistati alla terroristide kontrolli all olevalt territooriumilt Pervomaiski asula lähedal Venemaalt toodud raketikompleksi Buk raketiga 9M38. Uurimiskomisjon kuulas ära 200 tunnistajat, kogus pool miljonit fotot ja videot, analüüsis 150 000 pealtkuulatud telefonikõnet. Pressikonverentsil tutvustati Buki teekonda Venemaalt Severnõi asula juures üle piiri Donetskisse, sealt läbi Snižne Pervomaiskisse ja Pervomaiski lähedal põllule koordinaatidega 47.973°N 38.760°E. Buk toodi Venemaalt 17. juuli 2014 hommikul ja viidi järgmisel päeval Snižne, Debaltseve ja Luhanski kaudu tagasi Venemaale. Uurimiskomisjonile on teada kuritööga seotud saja inimese nimed, aga pole teada, kes andis käsu tulistada. 2018. aasta24. mail 2018 Haagis antud pressikonverentsil näitasid uurijad tõendeiks olevaid foto- ja videomaterjale, mille kohaselt oli lennuki alla tulistanud relvasüsteem pärit Venemaal Kurski oblastis dislotseeruvast Venemaa relvajõudude 53. õhutõrjeraketibrigaadist.[32][33] 2019. aasta19. juunil 2019 teatas rahvusvaheline kriminaaluurimise komisjon pressikonverentsil Nieuwegeinis, et seoses Malaisia lennuki allatulistamisega esitatakse süüdistus kolmele Venemaa ja ühele Ukraina kodanikule.[34] Rahvusvaheliselt tagaotsitavaiks kuulutati Igor Girkin – tollal Donetski "rahvavabariigi" DRV kaitseminister, Sergei Dubinski – DRV salateenistuse juht, Oleg Pulatov – DRV salateenistuse ühe osakonna juht, Ukraina kodanik Leonid Hartšenko – üks mässuliste juhte lennuki allatulistamise ajal. Need neli ei olnud lennuki alla tulistanud BUK-i meeskonnas, kuid nemad olid BUK-i Ukrainasse toimetamise DRV-poolsed korraldajad. 14. novembril 2019 avalikustas rahvusvaheline kriminaaluurimise komisjon DRV ja Venemaa kõrgete võimuesindajate vahelised telefonikõned.[35] Telefonikõned näitavad, et Moskvaga oldi kontaktis iga päev. "Nad rääkisid juhtidega Moskvas, Ukraina piiri lähedal ja Krimmis. Kommunikatsioon toimus peamiselt Venemaa eriteenistuste turvatud telefoniliini kaudu," seisis teates. Venemaalt suhtlesid DRV juhtidega Moskva poolt Krimmi juhiks asetatud Sergei Aksjonov ning president Vladimir Putini oluliseks nõunikuks peetav Vladislav Surkov. Separatistide ninamehed teatasid mitmes kõnes otsesõnu, et nad tegutsevad Venemaa Föderatsiooni huvides ning Venemaa eriteenistuste FSB ja GRU käskude alusel. Ühest kõnest selgus, et Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu mandaadiga saabujad vahetasid välja Donbassi üksuste kohalikest sõjapealikest juhid. 2022. aasta17. novembril 2022 luges Hollandi kohus Haagis oma otsuse ette[36]. Kohtualused Girkin, Dubinski ja Hartšenko mõisteti süüdi mõrvas ja lennuki tahtlikus hävitamises ning neile määrati eluaegne vangistus. Oleg Pulatov mõisteti õigeks kõikides temale esitatud süüdistustes. Protsess kestis kaks aastat kaitse sihikindla segamise ja pidurdamise, vähetähtsate ja lausa mittevajalike materjalide mitmekordse läbivaatamise ja ekspertiiside nõudmise tõttu. Kogu protsessi vältel ei ilmunud keegi kohtualustest kordagi kohale. Advokaatide näol oli kohtus esindatud ainult Pulatov. Venemaa süüdistusedVenemaa eitab oma ja Venemaa toetatud mässuliste osalust Malaisia reisilennuki MH-17 allatulistamises ning süüdistab selles Ukraina õhujõude või Ukraina õhutõrjet. Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi kindral Andrei Kartapolov demonstreeris 21. juulil 2014 pressikonverentsil pilti linnas transporditavast Bukist ning väitis, et see on Ukraina valitsusvägede raketiseade Krasnoarmeiskis.[37] Taustal olevaid maju ei ole Krasnoarmeiskist aga leitud ning Krasnoarmeiskis ei ole ka trolliliine. Samal pressikonverentsil väitis kindral Kartapolov, et Malaisia reisilennuki läheduses oli Ukraina õhujõudude ründelennuk Su-25, mis võis õhk-õhk raketiga tulistada Malaisia lennukit. Venemaa infokanalites on seda hiljem korduvalt väidetud. Ka kaks kuud pärast esmase raporti avaldamist teatas Hollandi uurimiskomisjon, et radariandmeid selle kohta, et läheduses oli lisaks reisilennukile ka sõjalennukeid, ei ole Venemaa neile esitanud.[38] Enne 17. juulit oli Vikipeediates Su-25 praktiliseks lennulaeks märgitud 7000 m ja lahinguvarustuses 5000 m, mis seab kahtluse alla Su-25 suutlikkuse tulistada alla 10 000 m kõrgusel lendav lainer. Alates 20. juulist 2014 on Su-25 lennukõrgust vene, inglise, saksa ja prantsuse Vikipeedias korduvalt üritatud suuremaks redigeerida. Carlos17. juulil 2014 avalikustas Venemaa valitsuse kontrolli all olev telekanal RT "dispetšer Carlose" säutsu, kus ta väitis olevat näinud oma silmaga lennujuhtimistornis, kuidas kaks Ukraina sõjalennukit jälitasid Malaisia reisilennukit enne, kui see radarite ekraanidelt kadus. Kõik muud propagandakanalid ja blogijad levitasid seda uudist edasi. Carlose tegelaskuju on väljamõeldis, isik selle taga on Hispaaniast põgenenud pisisuli, kes tunnistas hiljem üles, et oli sõlminud RT kanaliga lepingu ja levitas valeuudiseid, väites olevat lennujuhtimistorni töötaja, mille eest sai tema sõnul palju raha (48 tunat dollarit), kuigi kõik dispetšerid on Ukraina kodanikud. Esimese töö RT kanali jaoks tegi "Carlos" mais 2014, rääkides intervjuus, et ta oli töötanud Ukrainas viis aastat ja oli sunnitud põgenema oma venemeelsuse tõttu kohe pärast Maidani. Maidan lõppes 22. veebruaril 2014 ehk viis kuud enne MH17 katastroofi, samas oli nimetatud isik üheksa kuud enne RT kanali intervjuud kinni peetud Rumeenias kahtlustatuna pettuses, kuid pääses kohtust ja anti üle Hispaania politseile, et kanda pooleaastast karistust samasuguse süüdistuse eest. Hiljem muutis Twitteri kasutaja "Carlos" nime "Ljudmila Lopatõškina" nime vastu ja seejärel sulges üldse konto. Radariandmed21. juulil 2014 teatas kindralleitnant Andrei Kartapolov Venemaa kaitseministeeriumi ametlikus pressiteates[39], et MH17 lähedal oli veel kaks reisilennukit ja üks Ukraina ründelennuk Su-25, mis oli kolm kuni viis kilomeetrit eemal alustanud kümne kilomeetri kõrgusele sööstmist ja lõpuks ilmus radarite ekraanidele reisilennuki kadumise punktis. Samas pressiteates näidati kaardil lend MH17 lennukursi muutmist. 26. septembril 2016 näidati Venemaa kaitseministeeriumi ametlikus pressiteates radaripildi salvestust ja rõhutati, et Boeingu kukkumise ajal ei ole pildil näha mitte ühtegi muud lendavat objekti sellel kohal või lähedal enne või pärast kukkumist. Samas pressiteates näidatud salvestuses on selgelt näha, ja seda mainitakse ka kõnes, et lend MH17 ei vahetanud kiirust, kõrgust ega suunda. Kriminaaluurijate aruandes on mainitud[40], et aastaid kestnud nõudmiste peale oli Venemaa lõpuks esitanud uurijatele oma Ust-Donetski radari andmed, kuid keeldus esitamast teise seda lendu jälginud Buturinskaja radari andmed. Lendur VološinDetsembris 2014 oli Vene propaganda leidnud järjekordse tunnistaja, kelle sõnul oli katastroofi päeval ühel maandunud lennukil laskemoon ära kulutatud ning selle piloot Vološin, kes oli pärast maandumist sünge ja ärritunud, olevat öelnud: "Vale lennuk". Juunis 2015 teatas Venemaa uurimiskomitee, et see tunnistus on kontrollitud ja peetud usaldusväärseks. Märtsis 2018 oli sõjaväest lahkunud Vološin sooritanud enesetapu, mis pani uue jõuga ringlema propagandasüüdistused ja vandenõuteooriad. Vladislav Vološin[41] (1988-2018) oli Su-25 piloot, lahkus sõjaväest 21. juulil 2017 ja töötas Mõkolaivi lennujaama direktorina. Su-25 ei ole võimeline tõusma kommertsešeloni kõrgusele ja jälitama reisilennukit. Satelliidifoto14. novembril 2014 näitas Venemaa riiklik teleprogramm Kanal 1 (Первый канал) satelliidifotot, millel oli reisilennuk Boeing ja seda tulistav hävituslennuk. Saates väideti, et seda fotot on analüüsinud lennunduseksperdid ja Venemaa inseneride ühingu eksperdid ning nad tunnistasid selle vaieldamatuks tõestuseks, et MH-17 tulistas alla Ukraina õhujõudude lennuk. Väidetav satelliidipilt MH-17 allatulistamisest on saamatu fotomontaaž. Aluseks on hoopis teistel kuupäevadel tehtud satelliidipildid, mis olid kopeeritud Google Mapsi ja Yandexi kaartidelt koos seal olevate unikaalsete maaharimisjälgedega ja pilvede mustriga, mis erines katastroofipäeva ilmaoludest. Kaadris on Donetski lennujaama 4 km pikkune maandumisrada ja Boeing ühesuurused. See ei ole võimalik orbiidil tehtud pildi korral, niisuguste proportsioonide jaoks oleks pildistaja pidanud olema Boeingule lähemal kui kilomeeter. Firma tunnuskirjad lennuki kerel asuvad teises kohas kui Malaisia reisilennukeil.[42] Zaroštšenske ja Ukraina BUK6. mail 2015 avaldas Venemaa väljaanne Novaja Gazeta artikli "See oli Buk-M1"[43], milles tutvustati veel üht Vene inseneride anonüümset uurimisraportit. Raportis analüüsiti Malaisia reisilennuki kahjustusi ja jõuti järeldusele, et lennuki hävitas rakett 9M38M1, mis tulistati välja Buk-M1-lt. Sellega lükati ümber varasem versioon, et MH-17 tulistas alla Ukraina ründelennuk. Raportis näidati, et raketi väljatulistamiskohaks ei saanud olla mässuliste kontrolli all olev Snižne ja raketi väljatulistamiskohana pakuti Zaroštšenske küla, mis väideti olevat olnud Ukraina vägede kontrolli all. Selle kinnituseks esitati luuresatelliitide pilte, kus olevat peal Buk-seadmed. .jpg) Veebis on säilinud Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu 14. juuli 2014 kaart, millel Zaroštšenske piirkond on mässuliste kontrolli all.[44] Ukraina vastuluure ülem Vitali Naida väidab, et raportis esitatud satelliidipildid on retušeeritud ja mõned neist on tehtud tükk aega enne MH-17 allatulistamist.[45] Hiljem külastasid seda küla ja seda kohta ajakirjanikud, kes küsisid ka kohalike elanike käest Ukraina tehnika võimaliku viibimise kohta katastroofi päeval küla lähedal. Külaelanike sõnul ei olnud seal mingit tehnikat ega sõdureid ja võimalikku raketi tulisatamist ei ole keegi kuulnud. Samuti näitas ka satelliitide jälgimine, et sellel põllul ja märgitud kohtades ei ole mitte mingeid jälgi rasketehnika roomikutest ega põlenud maapinda stardikohas, ei ole neid jälgi ka Venemaa Kaitseministeeriumi enda esitatud fotodel, seal see tehnika lihtsalt seisab põllul ilma, et oleks sinna sõitnud mööda pehmet pinnast, rääkimata sellest, et pildil on vale aastaaeg, kuna maapind on hiljuti küntud, samas kui samadel päevadel tehtud Google'i piltidel on põllud rohelised. Reisijad ja meeskondLennukis viibis 298 inimest, kellest 15 olid meeskonnaliikmed.[2][46] Hollandi valitsuse teatel oli lennuki pardal viibinud 298 inimesest oktoobri lõpus tuvastatud 289 hukkunu surnukehad.[47]
GaleriiVaata ka
Viited
<references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "X5Oho" ei kasutata eelnevas tekstis.Välislingid
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
.svg)
