|
Methone (kuu)
Methone on Saturni väikeste mõõtmetega kaaslane (keskmine diameeter 3 km), mille orbiit jääb Saturni kuude Mimase ja Enceladuse orbiitide vahele. See on avastatud 2004. aastal kosmoseaparaadi Cassini abil ja sai nime Kreeka mütoloogia titaani Alkyoneuse tütre Methone järgi.[3] Methone päritolu kohta on kaks teooriat: esiteks arvatakse, et Methone ja veel kaks teist Saturni väiksemat kuud, Pallene ja Anthe, on tükid kas Mimasest või Enceladusest, ning teiseks arvatakse, et kõik need nimetatud viis kuud võivad olla tükid ühest suuremast taevakehast, mis kunagi Saturni lähedal liikus ja purunes.[4] Methonel kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Saturni 24 tundi.[4]
Pind ja koostisMethone pind on võrreldes enamiku Saturni kuudega väga sile ning tal pole näha kokkupõrkekraatreid ega teisi pinnavorme. Isegi näiteks parimatel piltidel mille eraldusvõimeks 27 m/piksel, pole näha märke topograafiast.[5] Nii väikese taevakeha kohta peetakse seda ebatüüpiliseks. Methone pinna tasasus arvatakse tulenevat ta väikesest tihedusest ja hõredalt paiknevast pehmest, tõenäoliselt jääosakeste ja kosmilise tolmu ebemetena olevast koostismaterjalist. Ehk materjal millest ta koosneb on arvatavalt nii "õhuline" ja hea voolavusega, et kui mõni komeet või asteroid peakski teda tabama siis valgub jäetud kokkupõrke jälg (seda küll ilmselt tuhandete või miljonite aastate jooksul)[6] iseenesest tasaseks tagasi, umbes nii nagu kohevasse lumehange visatud kivi jälg seda osaliselt teha võib.
Kuna Methone orbiit jääb hõredasse, Enceladuse geisritest pärit väljapaiskunud jäisest materjalist koosnevasse Saturni E-rõngasse, siis on üheks Methone pinna tasasuse põhjuseks peetud ka ta pinnale maha sadavat E-rõnga materjali, mis võiks Methonel matta enda alla kõik moodustuvad kraatrid ja muud pinnavormid. Kuid samas on kalkuleeritud, et sel viisil Methone pinna kattumine toimuks liiga aeglaselt (1 meeter 10 miljardi aasta kohta),[6] et pidada sammu ajajooksul kokkupõrgetel moodustuvate kraatrite eeldatava tekketihedusega ja seega tõenäoliselt olulist rolli pinna tasaseks muutmisel ei oma.  Lisaks oletatakse, et Methone pinna tasandamisel võivad omada mingit rolli ka Saturni kiirgusvööndist pärit laenguga osakeste tekitatud elektrostaatilised jõud:[6] arvatakse, et Saturni kiirgusvööndist pärit elektronid võivad anda laengu jääosakestele ja regoliidile Methone pinnal, muutes neid tõukuvamateks või "õhku" kerkivamateks ehk kergemini liikuvamateks ja võimaldades Methonel ta väikese gravitatsiooni tingimustes (raskuskiirendus ~0,008 – 0,013 cm/s²) kergemini ümber paigutada, siludes niimoodi ebatasasusi.[5][6] Heledam ja tumedam alaÜheks märgatavaks tunnuseks Methonel on veel selge eralduspiiriga heledam ja tumedam ala. Tumedama ja heledama ala albeedo erinevuseks on ~13%, kus heledama ala albeedo on ~0,70.[5] Eristatakse veel ebaregulaarse kujuga ala, mis on 4% tumedam ülejäänud tumedast alast.[8]
Kuna UV/IR hulk ei näita neil aladel mingit statistiliselt olulisust korrelatsiooni albeedoga siis see vihjab, et selline albeedo erinevus neil aladel ei tulene pinnase koostise erinevustest, vaid on pigem seotud mõne muu füüsikalise iseärasusega nagu erinevus regoliidi terade suuruses, erinevus pinnase tiheduses või erinevus osakeste mikrostruktuuris.[2][5]
KujuMethone ovaalne, kanamuna meenutav kuju on tingitud Saturni läheduses talle mõjuvatest deformeerivatest loodelistest jõududest ja sellest, et tal pole piisavalt massi, et omada nii tugevat gravitatsiooni, mis ületaks Saturni gravitatsiooni poolt teda pikerguseks venitavat mõju ja vormiks ta ümaraks keraks.[3] Methone tihedus on leitud selle kaudu, kui suur peaks olema ta enda mass ja gravitatsioon, et tasakaalustades loodeliste jõudude mõju omada just sellist piklikku-munajat kuju. Võttes arvesse veel ruumala on ta tiheduseks määratud 310 +50/–30 kg/m3[5], mis on umbes kolmandik vee tihedusest ja väiksem kui ühelgi teisel teadaoleval kuul või asteroidil.[6] Viited
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
