|
Metropolitani Kunstimuuseum
Metropolitani Kunstimuuseum (inglise keeles Metropolitan Museum of Art, kõnekeeles The Met) on kunstimuuseum New Yorgis Ameerika Ühendriikides. Muuseumi asutas 1870. aastal grupp Ameerika Ühendriikide kodanikke sooviga näidata rahvale kunsti ja rahvast kunsti vallas harida.[1] Metropolitani Kunstimuuseum oli 2020. aastal Ameerika Ühendriikide külastatuim muuseum ning koroonapandeemia ajal suletusest hoolimata maailmas üheksas. Seda külastas 1,12 miljonit inimest.[2] AjaluguMuuseumi ajalugu ulatub 1866. aastasse, mil Prantsusmaal Pariisis resideerivad ameeriklased otsustasid luua Ameerika Ühendriikide inimeste harimiseks rahvusliku kunstimuuseumi. Idee autor jurist John Jay hakkas algatusele pärast New Yorki naasmist poolehoidjaid otsima.[3] 13. aprillil 1870 avatigi New Yorgis aadressil 681 Fifth Avenue (nn Dodworthi hoone) Metropolitani kunstimuuseum. Muuseum kolis kaks korda ning 30. märtsil 1880 avati see aadressil Fifth Avenue ja 82th Street, kus selle peahoone asub ka praegu. 1938. aastal alustas tööd Metropolitani kunstimuuseumi haru The Cloisters (ka Met Cloisters) Fort Tryoni pargis.[4] Seal on praegu välja pandud keskaegse Euroopa kunst. KogudMetropolitani kunstimuuseumi kogud hakkasid kiiresti täienema alles pärast muuseumi avamist 1870. aastal. Kõigepealt lisandus kogusse Rooma ajast pärit sarkofaag, seejärel 174 Euroopa kunstnike maali (sh Anthonis van Dycki, Nicolas Poussini ja Giovanni Battista Tiepolo loomingut). 1872. aastal pärast Ameerika kunstniku John Kensetti surma sai kogu lisa 38 tema maaliga. 1874.–1876. aastal omandas muuseum Cesnola kogust pronksiajast Rooma ajani dateeritud Küprose kunsti. 1889. aastal ostis muuseum kaks Édouard Manet' maali, 1907. aastal Pierre-Auguste Renoir' maali, 1910. aastal Henri Matisse'i maali. Vana-Egiptusest pärit kuju "Seisev jõehobu" (tuntud ka kui "William"; 1961–1878 e.m.a), mis nüüdseks on saanud muuseumi mitteametlikuks maskotiks, jõudis kogusse 1917. aastal. 1979. aastaks oli muuseum omandanud ka viis Johannes Vermeeri maali.[3] 2013. aastal täiendas muuseum ka oma moodsa kunsti kogu, sest Ameerika filantroop ja kosmeetikaärimees Leonard Lauder otsustas muuseumile annetada 33 Pablo Picasso, 17 Georges Braque'i, 14 Juan Grisi ja Fernand Léger' teost.[5] Praegu kuulub muuseumi kogudesse üle 2 miljoni kunstiteose. Tuntud maalidest on seal näiteks Michelangelo Caravaggio "Muusikud" (1595), Jacques-Louis Davidi "Sokratese surm" (1787), Vincent van Goghi "Küpressid" (1889), Pieter Bruegel vanema "Viljakoristajad" (1565), Jackson Pollocki "Sügise rütm" ("Number 30") (1950), El Greco "Vaade Toledole" (1604–1614), Rembrandti "Aristoteles Homerose büstiga" (1653), Honoré Daumier' "Kolmanda klassi vagun" (1863–1865) ja Emanuel Leutze "Washington Delaware'i jõge ületamas" (1851). Muuseum on tuntud ka mahuka, 26 000 museaalist koosneva Egiptuse kogu poolest. Ameerika tiivas on ulatuslik Ameerika maali-, skulptuuri- ja dekoratiivkunsti väljapanek. Muudest museaalidest kuuluvad kogusse relvad ja relvastus, samuti Kreeka, Rooma, Aafrika, Okeaania, Põhja- ja Lõuna-Ameerika, vana Lähis-Ida ja Aasia kunst, islamikunst, kostüümid, graafika ja trükised, muusikainstrumendid ja fotograafiateemalised eksponaadid. Galerii
Eesti kultuur muuseumis2021. aasta lõpus toimus Metropolitani kunstimuuseumis helilooja Arvo Pärdi autorikontsert, kus tuli esiettekandele ta a cappella kooriteos "O Holy Father Nicholas" ("Oo, püha isa Nikolaus"). Selle esitas Ameerika Ühendriikide lauljaist koosnev Artefact Ensemble, keda juhatab dirigent Benedict Sheehan.[6] Viited
Välislingid
|
||||||||||||||||||||||
.JPG)
