|
Mihkel Aren
Ülevaade: Mihkel Aren. Sündinud EAÕK Valga Nikolai koguduses 1901. aastal. Hilisemalt täiendatud sünniajaks on märgitud 20. märts 1902 aasta. Aren oli pärit seitsmelapselisest perest. Viimaseks elukoha aadressiks oli Tallinna linn. Surmakanne Mihkel Areni kohta oli aastal 1939. aastal, milles seisab, et Aren langes 1919. aasta märtsis Orava mõisa juures toiminud lahingus, olles tol hetkel vaid 17-aastane. Elulugu: Mihkel Aren pälvis Vabadussõja ajal hulljulguse eest hüüdnime „väike kapral“. Ta oli sõjas legend oma eluajal. Aren läks vabatahtlikult 17-aastasena vabatahtlikult Vabadussõtta, võttes muuhulgas osa ka Tartu vabastamisest ja Paju lahingust. Ta kuulus soomusrongi nr 1 meeskonda, mis osales Eesti Vabadussõja ajal 1919. aastal Tartu vabastamise lahingutes. Selle eest sai Aren ka Eesti Vabadusristi. Ühe oma kuulsama kangelasteo sooritas Aren Voldi lahingus, kus soomusrongi dessant sattus kuulipildujatele alla ja eestlased ei saanud enam tule alt välja. Kohalikku maastiku hästi tundnud Aren luuras üksi vaenlase selja taha ja avas Lewise kuulipildujast tule, lüües sellega taganema rühmasuuruse üksuse. „Väike kapral“: Väike kaprali hüüdnimi tuli Arenile mitmel põhjusel. Esimeseks põhjuseks oli tema hulljulgus nii noorelt Vabadussõtta astuda. Teised põhjuseks on teada ka see, et Vabadussõtta ta astud 17-aastaselt. Kuid esimesel aastal, et sõtta pääseda, ta valetas ennast aasta vanemaks. Selle tõttu oli ka tema esmane sünnikanne aastal 1901. Mis hiljem siis muutus. 17-aastaselt ei oleks teda tol hetkel sõtta vastu võetud. Kuna ta suutis olla nii noor ja nii hulljulge, siis selle kokku panemisel ta oma hüüdnime välja ka teenis. Hukkumine: Mihkel Aren suri 1919. aastale ühes ohvriterohkemas märtsilahingus. Sealses lahingus pealetungil hukkunute seas oli ka soomusrongil sangar, kes oli silma paistnud Äksi hõivamisel 13. jaanuaril. Kuid ta jäi vaenlaste kuulipildujatele alla. Mihkel Areni surnukeha said kaaslased kätte alles paar päeva hiljem. Ta oli külmunud jäässe ja tal oli rinnas seitse kuulihaava. Mihkel Aren maeti peale tema leidmist Lähte kiriku kalmistule, kus siiani käivad mälestamiseks hukkunuid Tartu kaitseliidu malev hauda korrastamas ja lilli viimas. Lähte kalmistu: Lähte kalmistu on endine õigeusu kalmistu Lähte alevikus Tartu vallas Tartumaal. Kalmistu rajati 1860. aastal. Neli aastat hiljem 1846. aastal ehitati selle juurde väike puukirik. Mis sain tol ajal nime Kõigi Pühakute Kirik. Aasta hiljem hakkas seal tööle ka kirikukool. Kirikus lõppesid regulaarsed jumalateenistused 1970. aastate algul. Hiljem juba lagunema hakanud kirik ka lammutati. Pole siiani teada, kas lammutus tuli külanõukogu või ühe külas elava eraisiku initsiatiivil. Viimased matused Lähte kalmistul oli 1980. aastate lõpus. Mõned aastat hiljem, täpne aasta pole teada, hakkasid mõned inimesed matma oma lähedased ümber Äksi surnuaiale. Ajaloolisel jäi Lähte kalmistu Äksi kihelkonda. Siiani peetakse Lähte kalmistul endiselt surnuaiapüha. Kalmistu kuulub õigeusu kirikule. Korras peab kalmistut Tartu valla koolide õpilasmalev ja teised vabatahtlikud. Kultuurimälestiste riiklikus registris on kalmistu number 4283. Aadressideks on märgitud Palalinna põik ja Palalinna tn 6. Kultuurimälestisteks tunnistati kalmistu 1997. aastal kultuuriministri määrusega. Mihkel Aren ja Lähte kalmistu: Mihkel Areni haual, Tartu vallas Lähte kirikukalmistus, asub suur metallrist. Mis avati 18. november 2017. Mõeldud Eesti Vabadussõjas noorena langenud kapral Mihkel Arenile. Metallristi restaureerisid Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilased. Hauatähiseks oleva metallristi restaureerimise ning hauaplatsi korrastamise korraldas Kaitseliidu Tartu maleva Põhja-Tartumaa üksikkompanii. Restaureerimistöid toetas Kaitseliidu Tartu malev ning kalmu korrastamist Tartu vald. |
