|
Minnesinger.jpg)     Minnesinger ('lembelaulik') oli keskaegse keskülemsaksakeelse rüütliluule looja ja esitaja. Tänaseks on nimepidi teada umbes 300 minnesingerit[1]. Minnesingerite luule kolm kõige olulisemat allikat on Heidelbergi suur laulukäsikiri ehk nn Manesse käsikiri, Heidelbergi väike laulukäsikiri ja Weingarteni laulukäsikiri. Kuulsaim minnesinger oli keisrite Otto IV ja Friedrich II teenistuses tegutsenud Walther von der Vogelweide (umbes 1170–1230). Waltherilt on säilinud suur hulk tekste, terviklikult on säilinud ainult üks viis, ilmselt 1228. aasta ristiretke puhul loodud "Palestiina laul". Saksa rüütlilaulutraditsioonSaksa rüütlilaul ehk Minnesang kujunes otseselt prantsuskeelse truvääriluule (ja selle vahendusel kaudselt oksitaanikeelse trubaduurilüürika) eeskujul 12. sajandi lõpul. Et Prantsusmaa oli 12.–13. sajandi Euroopa kultuuris ja poliitikas juhtival kohal, saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima, saksa ja prantsuse rüütlid puutusid kokku ka ristisõdades. Õukonnakultuuri mõjutas oluliselt keiser Friedrich I Barbarossa abielu Burgundia Béatrice'iga (sõlmiti 1156. aastal)[2] Žanrid
VormEelistatud on kaheosaline lauluvorm AAB, nn bar-vorm, kus AA on paarisvärss (Aufgesang), mis koosneb kahest värsireast (Stollen) ja neile lisatud lõpetavast fraasist B (Abgesang). Kui seda täiendatakse veel ühe reaga, mis riimub paarisvärsiga (aaba), on tegemist ringkantsooniga sarnaneva vormiga. Minnesingerid ja rüütlilaulu periodiseeringFrühe KlängeMinnesang'i algusajaks loetakse perioodi 1150–1170. Sellest on väga vähe andmeid, üksikud säilinud laulud on lähedased rahvalaulule, raske on midagi väita sidemete kohta prantsuskeelse rüütlilauluga. Varase õukonnaluule perioodMinnesang'i kevadeks, der Neue Sang, loetakse ajavahemikku 1170–1200. Prantsuse eeskujud ilmnevad luules väga selgelt, palju on laenatud ja ümbertekstistatud viise ja vabalt töödeldud laule. Minnesang'i klassikaline perioodTähtsaimad luule loomise keskused ajavahemikus 1200–1230, mida loetakse minnesang'i kõrgperioodiks, olid Tüüringi krahvi õukond Wartburgis ja Babenbergerite õukond Viinis. Nendega oli seotud enamik kuulsaid minnesingereid.
Minnesang'i hilisperioodAjavahemikku 1230–1300 võib pidada Minnesang'i muutumise ja hääbumise ajaks (Wende und Nachklang). Rüütlilaulu õukondades hakkab välja vahetama linlik suund, mida esindavad nagu Põhja-Prantsusmaal tsunftilaadsed muusikute organisatsioonid (Meistersinger). Paralleelselt Meistersang'iga elab edasi ka 14.–15. sajandi hiline Minnesang (spätere Klänge).
Vaata ka
Viited
Välislingid |
