Naissaare Komandantuur

Naissaare Komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940.

Selle koosseisu kuulusid Naissaarel asuv 4. ja 5. patarei, kitsarööpmeline raudteeliin, laod ja veduridepoo, mille alla kuulus umbes kuuendik saare pindalast.

Merejõudude juhataja päevakäsuga nr. 1641 31. oktoobrist 1919, kästi Naissaare patareisid nimetada järgmiselt:

• Naissaare patarei nr 1 (kaks 6" Canet' suurtükki) – endine Peeter Suure merekindluse peapositsiooni rannakaitsepatarei nr 5;
• Naissaare patarei nr 2 (kaks 6" ja 120-puudast vene kindlusesuurtükki ja kaks 150 mm Saksa suurtükki) – endine Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatarei.

Rahuaegse koosseisu järgi olid Eesti merekindluste Naissaare komandantuuris 1930. aastatel^[1] osaliselt komplekteeritud järgmised patareid:

• Rannapatarei nr 4^[2] (kaks 152 mm Canet' suurtükki) Naissaare kagutipus, idakalda patarei^[3];
• Rannapatarei nr 5 (neli 152 mm Canet' suurtükki)^[4] Naissaare põhjatipus^[5], Lõunaküla patarei^[3].
• Ülejäänud patareide nummerdamisel kasutati eelnevat PSM patareide numeratsiooni^[3].

Koosseisu kuulus 160 meest.

1927. aastal moodustati rannapatarei nr 12, milles II-75 mm õhutõrjekahuri patarei ja V-76 mm välikahuri patarei.

Naissaarel paiknes ka merekindluste laskemoona keskladu, mille rajamisel kasutati ära tugevalt soomustatud Peeter Suure merekindluse peapositsiooni rannakaitsepatarei nr 10a 356 mm kahuritorn^[6].

• 12. november 1918 – 1. mai 1929 kapten Joosep Sild
• 30. august – 2. september 1925 major Ernst Kogger
• 2. september 1925 – 1. mai 1929 kapten Joosep Sild
• 1. mai 1929– 1940 kaptenleitnant Elmar-Arthur Urm

6. septembril 1940 võeti endised Eesti merekindluste patareid Nõukogude Punalipulise Balti laevastiku koosseisu ning komandantuuride põhjal moodustati Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse kaks divisjoni. Naissaarel ja Suurupil paiknenud patareidest moodustati 96. üksik rannakaitse suurtükidivisjon ja Viimsi poolsaarel paiknenud Miiduranna ja Tammneeme patareid hakkasid need kuuluma koos Aegna patareidega 94. üksikusse rannakaitse suurtükidivisjoni.

• Mati Õun. Eesti Merekindlused ja nende suurtükid 1918–1940. Tammiskilp, Tallinn, 2001.

• Mikk Maasikrand, Eesti rannakaitse võimekus 1939. aastal. Tartu: Tartu Ülikool, lk 30–32