Narva vald
Narva vald oli vald Viru maakonnas Narva jõe idakaldal 18. jaanuarini 1945. Narva vald koos Raja ja Piiri vallaga moodustasid Narva-taguse. Vallamaja asus Väikülas.[1] Vald kuulus Riigivolikogu 73. valimisringkonda, kust valiti Elmar-Aleksander Lehtmets. Vald kuulus Narva põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda. Ajalugu21. jaanuar 1927 täpsustas Viru maavalitsus, et Naroova-Jõesuu alevi, Naroova valla ja Naroova jõe nimedes Akadeemilise Emakeele Seltsi kaalutlemisel ja maavalitsuse vastava otsuse põhjal 20. nov. 1926 a. prot. nr. 71 §§ll ja 14 tuleb "Naroova“ asemel tarvitada ja kirjutada "Narva“.[2] 1939. aastal toimunud haldusreformiga ühendati paljud väikesed vallad elujõulisemateks, Narva valla piire ei muudetud, maa-ala jäi senise Narva valla piires.
Detsembris 1939 valis Narva vallavolikogu vallavanemaks tagasi Nikolai Raja, abivallavanemaks Narva põllumeeste konvendi esimehe Aleksander Laasi.[4] 1941. aastal asutati vallas kolhoosid Krasnaja Niva ja Krasnaja Korovka.[5] Rahvastik1922. aastal oli Narva vallas 350 eestlast (12,5%), 1765 venelast (63,0%) ja muid rahvusi 684 (24,5%) – kokku 2799 elanikku. 1934. aastal oli Narva vallas 600 eestlast (20,8%), 1449 venelast (50,0%) ja muid rahvusi 845 (29,2%) – kokku elas vallas 2894 inimest. AsustusNarva valda kuulusid külad: Keldrimäe, Lilienbachi, Uusküla, Natalino, Dolgaja-Niiva, Zahonje (Sahonje), Popovka, Odrasaare, Komarovka, Risu, Lömmi, Karuküla, Zaretšje, Karlova, Väiküla (Venkul), Saarküla (Sarkul), Karstela (Karostel), Gorka, Tõrvala (Smolka), Kallivere küla, Kallivere kruntnikud, Kallivere ülejõe, Rägala, Vanaküla, Feodormaa, Raja, Kullaküla, Hannike ja Ropsa[6] Nizino, Fedorovka, Orlõ, Keikino, Mannovka, Izvoz.[7] Viited
Kirjandus
|