Nikolai Pirogov

Nikolai Pirogov
Nikolai Pirogov. Ilja Repini maal (1881)
Sündinud	25. november 1810 Moskva, Vene tsaaririik
Surnud	5. detsember 1881 (71-aastaselt) Višnja, Vene tsaaririik (tänapäeva Vinnõtsja, Ukraina)
Alma mater	Moskva ülikool Tartu Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	arstiteadus
Tuntumad tööd	lahinguväljakirurgia rajaja

Nikolai Pirogov (vene keeles Николай Иванович Пирогов); 25. november 1810 Moskva – 5. detsember 1881 Višnja (hiljem Pirogovo; praegu Vinnõtsja, Ukraina) oli vene kirurg, anatoom ja pedagoog.

Pirogov lõpetas 1828. aastal Moskva ülikooli, õppis aastatel 1828–1832 Tartu ülikooli Professorite Instituudis, kaitses 1832. aastal doktoriväitekirja, oli aastatel 1836–1841 professor Tartus ja 1841–1857 Peterburis. 1847. aastal võeti ta Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks.

Teda peetakse välikirurgia ja topograafilise anatoomia rajajaks. Ta oli üks esimesi arste Euroopas, kes kasutas narkoosiks eetrit, võttis kasutusele jäiga kipsmähise ja arendas jala amputeerimisel luuplastikat.

1855. aastal, Krimmi sõja ajal, oli Pirogov ümberpiiratud Sevastopoli peaarst. Seal hakkaski ta kasutama kipsmähiseid, mis vähendas vajadust amputeerimise järele. Samuti juhtis Pirogov meditsiiniõdede koolitust ja tööd – meditsiiniõed võeti tööle umbes kuu aega pärast seda, kui vastaspoolel alustas oma analoogilist tööd Florence Nightingale.

Pirogov juurutas Krimmi sõja ajal uue haavatute eest hoolitsemise strateegia. Haavatud vaadati põhjalikult läbi juba esimeses sidumispunktis. Kergemate haavadega haavatud evakueeriti tagalasse, kus neid hakati ravima statsionaarsetes sõjaväehaiglates, aga raskemate haavadega haavatuid opereeriti kohapeal, välitingimustes. Seetõttu loetakse Pirogovi ka lahinguväljakirurgia rajajaks.

1859. aastal avaldas ta anatoomiaatlase, mille pildid olid tehtud inimese külmutatud lõikude järgi.

Nikolai Pirogovi mälestuseks on talle Tartus tema järgi nimetatud Pirogovi platsile püstitatud monument, samuti on Gildi tänav Tartus vahepeal kandnud tema nime.

Suure osa oma elust Ukrainas veetnud Pirogovi palsameeritud keha säilitatakse Vinnõtsjas spetsiaalselt tema mälestustele pühendatud kirikus. Sealsamas lähedal tema kunagises mõisas tegutseb tänapäeval tema majamuuseum.^[1]

1947. aastal valmis stuudios Lenfilm mängufilm "Pirogov"

• Mogilevski, Boris. "Nikolai Ivanovitš Pirogov 1810–1881: [elu ja tegevus]". Tallinn, 1954
• Toomsalu, Maie. "Nikolai Pirogov" // "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". Tartu, 2002, lk. 149–154
• Афанасьев, В. А. "Из дерптской жизни Н. И. Пирогова" // "Труды и протоколы заседаний Медицинского общества имени Н. И. Пирогова при имп. Юрьевском университете". г. 3, 1910/1911. Юрьев, 1912
• Igor Samohvalov jt. Sõjakirurg Nikolai Pirogov. Eesti Arst, 2011.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Nikolai Pirogov

• Teoseid
• Eduard Hau litograafia Nikolai Pirogovist
• Nikolai Pirogovi rindportree ovaalis
• Väljavõte andmebaasist: Nimekad teadlased Tartu Ülikoolis
• Boris Veizenen, "Nikolai Pirogov (1810 – 1881)", EEVA: Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu