Operatsioon Faustschlag

Operatsioon Faustschlag (saksa k. rusikalöök) oli Saksa armee esimese maailmasõja pealetung, mis algas 18. veebruaril ja lõppes 3. märtsil 1917. Pealetungi aluseks olid ebaõnnestunud Brest-Litovski rahulepingu läbirääkimised^[1].

Operatsioon lõppes 3. märtsi enamlaste ja sakslaste vahelise lepingu allkirjastamisega ning Venemaa lõpliku eemaldumisega esimesest maailmasõjast^[2].

Operatsioon Faustschlag

Rünnaku alguse eelduseks oli 18. veebruaril ebaõnnestunud Brest-Litovski rahulepingu sõlmimine enamlaste poolt. Rahulepingu tingimused olid enamlastele nõustumiseks liiga suured^[3].

Enamlaste jaoks oli lepinguga nõustumine kui suure kommunistliku riigi tükeldamine ja vene vähese võimu ära kasutamine. Tuli nõustuda Poola ja Leedu maade ära andmisega, Ukraina kui iseseisva riigi tunnustamisega, vägede eemaldamisega Eestist, Lätist, Soomest ja Transkaukasuse lõuna-aladelt. Lisaks tuli laiali saata Vene impeeriumi armee ja hoiduda nõukogude propaganda tootmisest^[4].

Vastuseks enamlaste lepingutingimuste keeldumisele lubasid sakslased rünnakutega jätkata. 17. veebruaril kirjutas kindral Max Hoffmann enda päevikusse, et: „Homme me alustame rünnakutega bolševike vastu /.../ Muu viis ei ole võimalik, muidu need jõhkardid pühivad kaardilt ukrainlased, soomlased ja baltlased, siis kiirelt teostavad uue revolutsiooniarmee ja keeravad kogu Euroopa sealaudaks“^[3]. 18. veebruaril jätkus sõda idarindel, kus sakslased kasutasid ära venelaste raudteid rünnakuteks, tungiti Dvinski ja Lutskini. Enamlased said enda veast aru ja olid koheselt nõus sakslastega rahuleppe sõlmimisega. Välja saadeti telegramm, mille olid allkirjastanud Lenin ja Trotski. Selleks hetkeks oli kindral Hoffmann aru saanud, kui nõrgad on Vene üksused, ja nõudis, et Brest-Litovski rahuleppe tingumustega nõustumiseks tuleb saata kirjalik avaldus kulleriga mööda Saksa liine. Enamlaste nõusolek Brest-Litovski rahulepingu esialgsete tingimustega jõudis Berliini 21. veebruaril, see lükati tagasi, nõudes veel karmimaid alistumistingimusi^[3]. Uute tingimustega nõustumiseks pidi Lenin kommunistliku partei komitee vastu seisma kogu oma reputatsiooniga, ähvardades tagasiastumist kui tingimustega ei nõustuta. Tingimustega nõustuti 23. veebruariks ja allakirjutamine toimus 3. märtsil, kus Vene delegatsioon viimase sümboolse revolutsiooni märgina keeldus ametlikult dokumenti läbi lugemast^[4].

Bolševike nõustumine lepinguga peatas rünnakud Narvast kuni Põhja-Ukraina jooneni^[4]. Faustschlagi rünnak kestis 3. märtsini, mil kirjutati alla Brest-Litovski rahulepingule^[2].

Tagajärg

Lepinguga nõustumine peatas sakslaste edenemise ainult Narva ja Põhja-Ukraina joonel. Bresti-Litovski lepinguga andis Nõukogude valitsus ära kõik õigused osaleda sõjategevuses Lõuna-Venemaal. Sakslaste rünnak jätkus kuni terve Ukraina vallutamisega, lisaks võeti natukene maad juurde üle piiri. Lõuna-Venemaal oli juhtimine killustatud erinevate Nõukogude liiduriikide valitsuste vahel, mis põhjustas nõrga vastupanu Saksa vägedele. Odessa vallutati 14. märts, misjärel jätkati Nikolajevi ja Hersoni suunal. Sakslaste lähenemine Tauria Nõukogude Sotsialistlikkule Vabariigile lõi seal alused mässu algamiseks. Sevastopoli mereväebaas vallutati 1. maiks koos sealse Musta mere laevastikuga. Põhiline lahingutegevus toimus põhjapool, kus paar nädalat enne sõjategevuse algust seati püsti Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Kohalik mobilisatsioon ebaõnnestus ja 10 000 mehe suurune üksus ei olnud suuteline Saksa vägedele vastu seisma. Harkiv langes 8. aprill ja Luhansk 29. aprill. 8. maiks olid kõik Ukraina alad bolševikest puhastatud^[4].

Viited

↑ Dowling, Timothy C.; Menning, Bruce, toim-d (2015). Russia at war: from the Mongol conquest to Afghanistan, Chechnya, and beyond. Santa Barbara, California: ABC-CLIO. ISBN 978-1-59884-947-9.
↑ ^2,0 ^2,1 Parrott, Andrew (veebruar 2002). "The Baltic States from 1914 to 1923: The First World War and the Wars of Independence". Baltic Defence Review. Lk 139. Vaadatud 09.01.2025.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 Gilbert, Martin (1996). The First World War: a complete history (1. Owl Book ed trükk). New York: H. Holt. ISBN 978-0-8050-4734-9.
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 Mawdsley, Evan (7. september 2017). Russian Civil War. Birlinn Publishers. ISBN 978-1-78027-479-9.

[1] Dowling, Timothy C.; Menning, Bruce, toim-d (2015). Russia at war: from the Mongol conquest to Afghanistan, Chechnya, and beyond. Santa Barbara, California: ABC-CLIO. ISBN 978-1-59884-947-9.

[:0-2] 2,0 ^2,1 Parrott, Andrew (veebruar 2002). "The Baltic States from 1914 to 1923: The First World War and the Wars of Independence". Baltic Defence Review. Lk 139. Vaadatud 09.01.2025.

[:1-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 Gilbert, Martin (1996). The First World War: a complete history (1. Owl Book ed trükk). New York: H. Holt. ISBN 978-0-8050-4734-9.

[:2-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 Mawdsley, Evan (7. september 2017). Russian Civil War. Birlinn Publishers. ISBN 978-1-78027-479-9.

[1]

[2]

[3]

[4]

Operatsioon Faustschlag