|
Orava vald
Orava vald oli 2017. aastani üks 13-st Põlva maakonna vallast. Valla keskus oli Orava küla. Valla pindala oli 17 567,4 ha. Orava vallavanem oli Riina Sabalisk.[4] Vallas oli kokku 30 küla: Hanikase, Jantra, Kahkva, Kakusuu, Kamnitsa, Kliima, Korgõmõisa, Kõivsaare, Kõliküla, Kõvera, Lepassaare, Liinamäe, Luuska, Madi, Marga, Orava, Oro, Piusa, Praakmani, Päka, Pääväkese, Rebasmäe, Riihora, Rõssa, Soe, Soena, Suuremetsa, Tamme, Tuderna, Vivva. Domineerival kohal olid isiklikud majapidamised. Oraval oli valla ainuke kool (Orava Põhikool, avati 1. septembril 1997), lasteaed, üks raamatukogu ja perearstikeskus. Valla kultuurimaja ja teine raamatukogu olid Hanikases. LoodusOrava vald oli looduslikult mitmekesine. Vallas oli neli järve: Orava, Solda, Mustjärv ja Kõvera järv. Valla üheks piiriks on Järvepää järv. Peale selle oli kaks jõge: Piusa jõgi ja Mädajõgi ning kolm oja: Rebasmäe, Tuderna ja Kamnitsa oja. Orava valla territooriumile jäi osa Orava ja Ilumetsa metskonnast. Riigi metsamaad oli vallas 9142,9 ha. Vallas olevaid metsi on nimetatud Eesti ühtedeks ilusamateks ning neid iseloomustavat suur tootlikkus ja mitmekesisus nii liigiliselt koosseisult kui ka paiknevuselt. Metsa oli ligikaudu 10 000 ha, põllumaa all oli ligikaudu 7000 ha. Elanikkonna põhiline tegevus oli põllu- ja metsamajandus. Valla tähtsaim maavara oli Piusas leiduv kvartsliiv. Eesti maavarade komisjon on kinnitanud aktiivseks tarbevaruks 1 816 000 m³. Vallas oli kolm looduskaitseala kogupindalaga 34,7 ha: Ilumetsa meteoriidikraatrid 2,5 ha, Rebasmäe allikas 1,2 ha ja Piusa koopad 31 ha. Viimane oli üks turistide põhikülastusobjekte Kagu-Eestis. AjaluguSuuremetsa külanõukogule anti valla staatus 26. märtsil 1992[5], 30. aprillil nimetati vald ümber Orava vallaks.[6] 2017. aasta haldusreformiga kaotati Orava vald. Pildid
Viited
Välislingid
|
||||||||||||||||||||||
