Oskar Lember

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2018) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2018) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Oskar Lember (14./26. märts 1897 Suur-Pahila küla, Saaremaa – 1. juuni 1987) oli Saaremaa kooliõpetaja ja -juht.

Oskar Lember sündis Suur-Pahila külas Allika talu peretütre Tiiu (1854–1899) ja Kõinastu saarelt pärit peremehe Mihkli (1859–1927) kuuenda pojana. Isa abiellus pärast abikaasa varajast surma uuesti ning sündis veel viis täiseani elanud last.

1910. aastal kolis Oskar Lember koos vanemate vendade Jaagupi ja Johannesega elama Kuressaare lähistele Upa külla. 1912. aasta kevadel lõpetas ta Kaarma-Suure valla ministeeriumikooli ühe klassi, olles varem õppinud kolm aastat külakoolis ja ühe aasta kihelkonnakoolis. Aastatel 1912–1915 õppis Oskar Kuressaare linnakoolis, mille viimane aasta jäi puhkenud sõja tõttu Venemaale evakueeritud koolis lõpetamata. Esimese maailmasõjaga seoses võeti ta 1916. aastal teenima Venemaa keisririigi armeesse, Peterburis asunud 9. tagavara ratsaväepolgu 1. eskadroni koosseisu. Vahetust sõjategevusest eemal olles, kuid nii veebruari- kui ka oktoobrirevolutsiooni päevil Peterburis viibides, naasis Oskar nooremseersandina 1918. aasta kevadel Eestisse. Samal aastal võttis ta osa Saksa okupatsiooni aegsetest kooliõpetaja kursustest. Eesti Vabadussõja puhkedes mobiliseeriti Oskar 01.04.1919–10.8.1920 Eesti Rahvaväkke, kus teenis Kuressaare kordoni staabis nooremkirjutajana.

1920. aasta 3. oktoobril määrati Oskar Lember Leisi valla nõukogu otsusega õpetaja kohusetäitjaks Liiküla algkoolis, kus töötas järgnevad 23 aastat. Alates 1925. aastast oli ta ka sama kooli juhataja kohusetäitja. Täiendades end 1921. aastal algkooliõpetajate suvekursustel ja 1925. aastal usuõpetuse kursustel, sai Oskar tänu kauaaegsele praktikale 1932. aastal algkooliõpetaja kutse. Eesti Omavalitsuse haridus-direktooriumi otsusega kinnitati ta 1942. aastal vanemõpetajaks. Oskar Lember oli aastatel 1943–1946 Tagavere mittetäieliku keskkooli ja 1946–1952 Pahila algkooli juhataja. Õpetajana töötas ta seejärel kuni 1969. aastani Tagavere, Veeriku, Lööne, Roobaka ja Pamma koolides.

Oskar Lember abiellus 1923. aastal Metskülast pärit Helmi Marie Grepp'iga (1903–1978), kellega neil oli viis poega: Sulev, Ilmar, Heino, Olev ja Uudo. Poeg Sulev Lember (1924–1981) tegutses samuti kooliõpetaja ja -juhina. Poeg Uudo (Uudu) Lember (1941–1995) oli keskne karakter režissöör Eeva Mägi 2017. aasta dokumentaalfilmis "Lembri Uudu", mis jutustab Pähkla küla elanikest. Oskar Lember veetis pensionipõlve kodutalus Allikal, kus elas kõrge eani ning on maetud Jaani kalmistule.

• Liiküla algkooli õpetaja ja juhataja 1920–1943
• Tagavere mittetäieliku keskkooli juhataja 1943–1946
• Pahila algkooli juhataja 1946–1952
• Tagavere algkooli õpetaja 1952–1953
• Veeriku 7.a kooli algklasside õpetaja 1953–1956
• Lööne 7.a kooli vene keele õpetaja 1956–1958
• Roobaka algkooli juhataja 1958–?
• Pamma algkooli õpetaja 1964–1966
• Roobaka algkooli õpetaja 1966–1967
• Pamma algkooli õpetaja 1967–1968
• Tagavere algkooli õpetaja 1968–1969
• Lööne algkooli õpetaja 1969

1. Saare Maakonna valitsuse akt õpetaja Oskar Lember teenistuse üle, 1920-42, Rahvusarhiiv Tallinnas, ERA.1108.15.171
2. EK(b)P Saaremaa komitee toimik, Lember, Oskar Mihkli pg, 1946, Rahvusarhiiv Tartus, ERAF.13.10.440
3. Orissaare raj. TSN TK Rahvaharidusosakond toimik nr.12, Lember, Oskar Mihaili pg, 1950-69, Rahvusarhiiv Tartus, SAMA.356.1i.822
4. EELK Jaani koguduse personaalraamat 1875-1904 lk 187, Mihkel Lember perekond, Rahvusarhiiv, EAA.1294.1.278
5. EELK Kaarma koguduse personaalraamat 1896-1931 lk 131, Upa küla, Jürna talu, Jakob Lember perekond, Rahvusarhiiv, EAA.3132.1.454

1. Liiküla algkooli õpetaja Oskar Lember õpilastega, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi foto
2. Liiküla algkooli õpetaja Oskar Lember õpilastega, 1932. a, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi foto