Osvald NilsonOsvald Nilson (16. juuli 1930 Petroskoi, Karjala – 21. juuni 1996 Tallinn) oli eesti pedagoogikateadlane ja geograaf.[1] EluluguOsvald Nilson oli töölise poeg.[1] Ta lõpetas 1949. aastal Viljandi 2. Keskkooli, 1951 Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1954 geograafia erialal Leningradi Pedagoogilise Instituudi. 1957 lõpetas ta samas aspirantuuri ja kaitses geograafiakandidaadi kraadi. Ta oli 1957–1959 Haridusministeeriumi pedagoogiliste õppeasutuste vaneminspektor, ühtlasi aastast 1958 kohakaaslusega Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud, 1959–1965 Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi teadussekretär ja -direktor, 1965–1991 direktor, 1991–1996 Tallinna Pedagoogikaülikooli geoökoloogia õppetooli dotsent.[1] TeadustööOsvald Nilson uuris loodusgeograafiat, geograafiliste avastuste ajalugu, geograafia õpetamise metoodikat ja didaktikat (eriti töövihikute rakendamist õppeprotsessis).[1] TeoseidTa oli paljude õpikute, töövihikute ja metoodiliste juhendite autor. Ta koostas reisijuhte (Kesk-Aasia, Krimmi ja Novgorodimaa kohta), lugemiku maadeavastustest ja erialaseid kogumikke, samuti oli ta ENE ja EE kaasautor. Ta avaldas 260 teadustrükist, sh 6 monograafiat, üle 20 õpiku ja rohkesti aimeartikleid.[1]
Tunnustus
ViitedKirjandus
Välislingid
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.
|