Palestiina Vabastusorganisatsioon (lühend PVO, araabia منظمة التحرير الفلسطينية ehk Munaẓẓamat at-Taḥrīr al-Filasṭīniyyah, inglise Palestine Liberation Organization, lühend PLO) on rahvusvaheliselt täielikult tunnustatud ja iseseisva Palestiina riigi loomist taotlev palestiinlaste organisatsioon. PVO on katusorganisatsioon mitmetele poliitilistele ja poolsõjaväelistele Palestiinat esindavatele rühmitustele ja organisatsioonidele, millest suurim ja olulisim organisatsioon on al-Fatah.[1]
PVO loodi 1964. aastal. 1974. aastast on organisatsioon tunnustatud ainsa palestiinlaste esindajana ÜRO-s. Organisatsiooni juhiks on 2004. aastast saadik PVO täidesaatva komitee esimees Maḩmūd ‘Abbās, kes esindab palestiina rahvast ÜRO-s ja teistel rahvusvahelistel kohtumistel.[2][3]
Ülesehitus
Organisatsiooni liikmed
Palestiina Vabadusorganisatsioon kooneb 11 organisatsioonist:[4][5]
Al-Fatah - suurim ja võimekaim erakond, ilmalik ja rahvuslik, asutatud Yāsir ‘Arafāti poolt 1950. aastatel
Palestiina Araabia Rinne (PAF) - eraldus Araabia Vabastusrindest 1993. aastal, erinevalt Bagdadile truuks jäänud ALF-ist asus PAF toetama al-Fatahi poliitikat[11][12]
Vabastusorganisatsioonis on ülekaalus al-Fatah, paljud teised erakonnad on kaotanud rahva seas toetuse ja annavad tänapäeval poliitikasse väikese panuse. Mitmel juhul esindavad väiksemaid organisatsioonie vananevad juhtivliikmed, kes säilitavad oma mõju PVO ametikohtade kaudu. Seetõttu juhib mitmeid organisatsioone vanem generatsioon, kes on aastakümneid nende eesotsas olnud ja ei ole olnud valmis võimu edasi andma.[4][11]
Vabastusorganisatsiooni sissetulekud tulevad palestiinlastele peale pandud maksudest, rühmitused saavad igakuiseid toetusi ka 1964. aastal loodud Palestiina Rahvusfondist, mis on loodud sihiga toetada Palestiina organisatsioone.[13] Rahastuse jagamisega on esinenud probleeme, sest võim on koondunud al-Fatahi liikmete kätte. Näiteks süüdistasid 2016. aastal nii PFLP kui ka DFLP Palestiina presidenti Mahmoud Abbasi selles, et ta peatas neile igakuise ülekande. Lisaks fondile on PVO rahastus tulnud ajalooliselt organisatsiooni toetavatelt Araabia riikidelt (näiteks Süürialt). 21. sajandil on välisriikide toetus küll märgatavalt vähenenud.[4]
PVO asutused
Palestiina Rahvusnõukogu (araabia المجلس الوطني الفلسطيني, lühend PNC) – Palestiina rahva kõrgeima võimu kandja ja seadusandlik organ, mis määrab PVO edasise tegevuse. Täidab parlamendi rolli ja esindab kõiki palestiinlasi, välja arvatud Iisraeli palestiinlased. Hetkel koosneb 747 esindajast. Seisab palestiina rahva võõrandamatute õiguste eest. Võttis vastu Palestiina Rahvusharta, mis määratles organisatsiooni sihid.[13] Määrab ametisse täidesaatva komitee ja hindab selle tegevust. Kiidab heaks PVO eelarve. Hoiab töös komiteesid, näiteks finantskomitee, sõjaväega tegelev komitee, kultuurikomitee, Jeruusalemma komitee jne.[2][14] Peab seaduse järgi olema valitud demokraatlikel valmistel, kuid praeguse seisukorra tõttu pole kunagi valimisi toimunud.[11]
Palestiina Vabastusorganisatsiooni Täidesaatev Komitee (araabia اللجنة التنفيذية لمنظمة التحرير الفلسطينية, lühend PLO EC) – PVO kõrgeim täidesaatev organ, valitsuse rollis. Praegune komitee koosneb 16 isikust, kes on valitud Palestiina Rahvusnõukogu poolt. Viib täide PNC valitud suunda, juhib PVO-d ja selle allorganisatsioonide tegevust ning vastutab eelarve eest. Koosneb osakondadest, mis vastutavad välissuhete, hariduse, majanduse, kultuuri, tervishoiu, armee ja rahanduse valdkondade üle.[2][14]
Palestiina Kesknõukogu (araabia المجلس المركزي الفلسطيني, lühend PCC) – loodi 1973. aastal, et muuta efektiivsemaks EC ja PNC omavaheline suhtlus, kesknõukogu koosolekuid juhatab rahvusnõukogu esimees. Tuleb kokku korra iga 6 kuu tagant, liikmed valitakse rahvusnõukogu poolt. Aastate jooksul on kesknõukogu järk-järgult üle võtnud rahvusnõukogu rolli, kuni 2018. aastal kandis Palestiina Rahvusnõukogu ametlikult oma seadusandlikud volitused PCC-le üle, sealhulgas õiguse valida PVO täitevkomitee liikmeid.[2][14]
Palestiina Vabastusarmee (araabia جيش التحرير الفلسطيني, lühend PLA) – Vabastusorganisatsiooni sõjaline tiib, mis loodi 1964. aastal eesmärgiga sõdida Iisraeli vastu. Esialgu asusid vabastusarmee üksused naabrutsevates Araabia maades, pärast 1993. aasta Oslo lepingut pöördusid paljud Palestiina Omavalitsuse aladele ja moodustavad märgatava osa Palestiina Omavalitsuse rahuvalve üksustest.[2]
Ajalugu
Palestiina Vabastusorganisatsiooni asutati Araabia Liiga kohtumisel 2. juunil 1964 Jeruusalemmas. Araabia maades levinud panarabistliku ideoloogia tõttu nägid Araabia riigid Palestiina vabadusvõitlust ühise võitluse kontekstis. Seetõttu sai PVO loodud Araabia riikide, eriti Egiptuse toel ja organisatsiooni sihiks oli koondada erinevad palestiinlaste rühmitused ühe organisatsiooni alla, mis suudaks esindada kõiki palestiinlasi.[13][15] Esimeseks organisatsiooni juhiks oli Egiptusega tugevalt seotud Ahmad Shukeiri, septembris tunnustasid Araabia riigid PVO-d Palestiina esindajana. Araabia toetuse tõttu ei taotlenud PVO Jordaania okupeeritud Läänekalda ega Egiptuse käes oleva Gaza alasid, vaid ainult Iisraeli piires olevat Palestiinat.[16]
Pärast kuuepäevast sõda hakkas PVO taotlema selleks hetkeks ka Iisraeli võimu alla langenud alasid.[1][17] 1960., 1970. ja 1980. aastatel pidas Palestiina Vabastusorganisatsioon pikaajalist sissisõda Iisraeli vastu, enne kui alustas 1990. aastatel Iisraeliga rahuläbirääkimisi.[13]
1973. aasta novembris tunnustasid Araabia riigijuhid nõupidamisel Alžiiris PVO ainukeseks Palestiina araablaste seaduslikuks esindajaks, 1974. aasta tunnustas vabastusorganisatsiooni ainsa palestiinlaste legitiimse esindajana ka ÜRO Peaassamblee ja tagas organisatsioonile vaatleja staatuse ÜRO-s. 1976. aastast on PLO Araabia Liiga liige ja organisatsioonil on esindused pea kõigis Araabia riikides.[18] 1988. aastal võeti ÜRO-s iseseisvuse väljakuulutamisele järgnenud uue hääletuse järel PVO asemel kasutusele tähis „Palestiina”.[2]
1988. aastal loobus PLO terrorismirünnakute korraldamisest Palestiina vabastamiseks ja tunnustas Iisraeli õigust eksisteerida. Selle ajani pidasid Ameerika Ühendriigid PVO-d terroriorganisatsiooniks.[19]1993. aastal tunnustas Oslo läbirääkimiste tulemusena PVO Iisraeli riigi õigust olemasolule, millele viimane vastas PVO tunnustamisega palestiina rahva esindajana.[20]
/NENE9_page_0184.jpg){kind=link}