Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2021) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Prantsusmaa lahtised tennisemeistrivõistlused meeste üksikmängus, lühidalt ka Roland Garros, on iga-aastane tenniseturniir, mis toimub üle kahe nädala mais ja juunis. Asutatud 1891. aastal ja turniir toimub alates 1928. aastast Prantsusmaal Pariisis Stade Roland Garrose välistingimustes punase saviga väljakutel. Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused on alates 1925. aastast üks neljast igal aastal mängitavast suure slämmi turniirist, ülejäänud kolm on Austraalia lahtised meistrivõistlused, Wimbledon ja USA lahtised meistrivõistlused. Fédération Française de Tennis (FFT) korraldatud Prantsuse lahtised meistrivõistlused on aasta neljast suure slämmi turniirist kronoloogiliselt kolmandad. 1968. aastal oli see esimene suure slämmi turniir, mis oli avatud ka elukutselistele tennisistidele.

Meeste üksikmängu võitja saab Prantsuse tennise nelja musketäri järgi nime saanud Coupe des Mousquetaires: Jean Borotra, Jacques Brugnon, Henri Cochet ja René Lacoste. Turniiri ei korraldatud aastatel 1915–1919 Esimese maailmasõja tõttu ning see toimus mitteametlikult Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1945, Teise maailmasõja ajal.

Rafael Nadal on tulnud Prantsusmaa meistriks tennises kolmeteist korda (mis on rekord ka kõigi mängijate, nii meeste kui ka naiste arvestus, neljal suurturniiril) ning omab ka lahtiste meistrivõistluste ajastu järjestikuste võitude rekordit, viiega aastatel 2010–2014. Max Decugis võitis enne lahtiste meistrivõistluste ajastu (Open Era) algust kaheksa Prantsusmaa meistrivõistlust. Michael Changist sai lahtiste meistrivõistluste ajastu noorim mängija, kes võitis Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused, kui ta võttis selle tiitli 1989. aastal 17 aasta, 3 kuu ja 20 päeva vanusena. Seevastu Andrés Gimeno on lahtiste meistrivõistluste vanim meister. Kui ta 1972. aastal võitis, oli ta 34 aastat ja 9 kuud vana. Prantsuse tennisistid on tulnud enim Prantsusmaa meistriks 38 võiduga, neile järgnevad Hispaania (19) ja Austraalia tennisistid (11). Praegune meister on Rafael Nadal, kes võitis 2020. aasta finaalis Novak Djokovici, et võita 13. korda Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused.

Prantsuse lahtisi meistrivõistlusi hakati pidama 1891. aastal. Algul olid need Prantsusmaa meistrivõistlused. Turniiril said osaleda ainult Prantsuse mängijad või välismängijad, kes kuulusid Prantsuse klubisse selle esimese 34 aasta jooksul. Meistrivõistluste esimeseks võitjaks tuli Suurbritannia mängija H. Briggs, klubisse Stade Français kuuluv liige, mis andis talle õiguse võistelda. Turniiri mänge mängiti kolme seast parima formaadiga kuni 1902. või 1903. aastani, mil võeti kasutusele viiest parimast seeria. Turniiri algusaastatel domineerisid Prantsusmaa mängijad, eriti Max Decugis, kes võitis enne Esimese maailmasõja puhkemist kaheksa turniiri. Aastatel 1924–1932 võitis selle tiitli The Four Musketeer liige. Parimad mängijad hakkasid meistrivõistlused meelitama pärast seda, kui sellest sai 1925. aastal rahvusvaheline võistlus, mille võitis René Lacoste. Prantsusmaa võit 1927. aasta Davis Cupil suurendas huvi turniiri vastu ja nõudis uue staadioni ehitamist. Varem oli turniir korraldanud Racing Clubi ja La Faisanderie, enne kui Stade Roland Garros 1928. aastal ehitati. Esimese turniiri võitis uues kohas Henri Cochet.

Jack Crawfordi võit 1933. aastal oli pärast 1891. aastat esimene kord, kui turniiri võitis välismaalane. Pärast tema võitu ei võitnud ükski Prantsusmaa mängija seda tiitlit kuni 1940. aastani, kui turniir peatati pärast Teise maailmasõja puhkemist. Don Budge'i võit 1938. aastal oli märkimisväärne, kuna ta võitis aasta jooksul kõik suure slämmi turniirid. Ehkki turniir peatati 1940. aastal, toimus see mitteametlikult Tournoi de France'i varjus. Esimesed kaks üritust võitis Bernard Destremau, 1942–1945 aga Yvon Petra kolm. FFT ega muud suuremad rahvusvahelised organisatsioonid ei tunnusta neid tulemusi ja neid peetakse mitteametlikeks. Esimese tiitli võitis pärast sõja lõppu 1946. aastal Marcel Bernard; ta oli ainus prantslane, kes võitis selle võistluse enne lahtiste meistrivõistluste ajastu saabumist 1968. aastal.

Sellel perioodil ei domineerinud ükski mängija. Ainult viis mängijat, Frank Parker, Jaroslav Drobný, Tony Trabert, Nicola Pietrangeli ja Roy Emerson, võitsid turniiri mitu korda. Turniirist sai 1968. aastal avatud võistlus, kuna profimängijatel lubati võistelda amatööridega, varem said suure slämmi turniiridel võistelda ainult amatöörid. Austraallase Ken Rosewalli võidetud turniir oli esimene suure slämmi turniir, mis mängiti avatud ajastul.

Rootslane Björn Borg võitis suurema osa turniiridest lahtiste meistrivõistluste algusaastatel. Ta võitis järjestikused tiitlid 1974 ja 1975, enne kui võitis järjest neli turniiri aastatel 1978–1981. Esimese prantslasena võitis Yannick Noah turniiri alates 1946. aastast, kui ta 1983. aastal võitis. Ivan Lendl võitis oma esimese tiitli 1984. aastal, enne kui kaotas finaalis järgmisel aastal Mats Wilanderile ning võitis kaks järjestikust tiitlit aastatel 1986 ja 1987. Michael Changist sai noorim mees, kes võitis Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused, kui ta 1989. aastal võitis Stefan Edbergi.

Ameeriklane Jim Courier võitis turniiri järjest 1991. ja 1992. aastal, enne kui hispaanlane Sergi Bruguera kordas seda saavutust 1993. ja 1994. aastal. Gustavo Kuerten võitis turniiri kolm korda: 1997., 2000. ja 2001. aastal. 2005. aastal tähistati Rafael Nadali esimest Prantsuse lahtist turniiri võitu; aastatel 2005–2008 võitis ta neljal aastal järjest. Nadali võitis 2009. aasta turniiri kaheksandikfinaalis Robin Söderling, kes kaotas finaalis Roger Federerile. Nadal tuli taas meistriks 2010. aastal ja kaitses oma võitu aastatel 2011, 2012, 2013 ja 2014. 2015. aasta võistlusel kukutas ta veerandfinaalis välja Novak Djokovic, kes kaotas lõpuks finaalis Stan Wawrinkale.

Aasta	Riik	Võitja	Riik	2. koht	Tulemus
1891		H. Briggs		P. Baigneres	6–3, 6–4
1892		Jean Schopfer		Francis Louis Fassitt	6–2, 1–6, 6–2
1893		Laurent Riboulet		Jean Schopfer	6–3, 6–3
1894		André Vacherot		Gérard Brosselin	1–6, 6–3, 6–3
1895		André Vacherot		Laurent Riboulet	9–7, 6–2
1896		André Vacherot		Gérard Brosselin	6–1, 7–5
1897		Paul Aymé		Francky Wardan	4–6, 6–4, 6–2
1898		Paul Aymé		Paul Lebreton	5–7, 6–1, 6–2
1899		Paul Aymé		Paul Lebreton	9–7, 3–6, 6–3
1900		Paul Aymé		André Prévost	6–3, 6–0
1901		André Vacherot		Paul Lebreton	—
1902		Marcel Vacherot		Max Decugis	6–4, 6–2
1903		Max Decugis		André Vacherot	6–3, 6–2
1904		Max Decugis		André Vacherot	6–1, 9–7, 6–8, 6–1
1905		Maurice Germot		André Vacherot	—
1906		Maurice Germot		Max Decugis	5–7, 6–3, 6–4, 1–6, 6–3
1907		Max Decugis		Robert Wallet	—
1908		Max Decugis		Maurice Germot	6–2, 6–1, 3–6, 10–8
1909		Max Decugis		Maurice Germot	3–6, 2–6, 6–4, 6–4, 6–4
1910		Maurice Germot		François Blanchy	6–1, 6–3, 4–6, 6–3
1911		André Gobert		Maurice Germot	6–1, 8–6, 7–5
1912		Max Decugis		André Gobert	—
1913		Max Decugis		Georges Gault	—
1914		Max Decugis		Jean-Pierre Samazeuilh	3–6, 6–1, 6–4, 6–4
1915	Turniiri ei peetud aastatel 1915–1919 I maailmasõja tõttu.
1916
1917
1918
1919
1920		André Gobert		Max Decugis	6–3, 3–6, 1–6, 6–2, 6–3
1921		Jean Samazeuilh		André Gobert	6–3, 6–3, 2–6, 7–5
1922		Henri Cochet		Jean-Pierre Samazeuilh	8–6, 6–3, 7–5
1923		François Blanchy		Max Decugis	1–6, 6–2, 6–0, 6–2
1924		Jean Borotra		René Lacoste	7–5, 6–4, 0–6, 5–7, 6–2
1925		René Lacoste		Jean Borotra	7–5, 6–1, 6–4
1926		Henri Cochet		René Lacoste	6–2, 6–4, 6–3
1927		René Lacoste		William Tilden	6–4, 4–6, 5–7, 6–3, 11–9
1928		Henri Cochet		René Lacoste	5–7, 6–3, 6–1, 6–3
1929		René Lacoste		Jean Borotra	6–3, 2–6, 6–0, 2–6, 8–6
1930		Henri Cochet		William Tilden	3–6, 8–6, 6–3, 6–1
1931		Jean Borotra		Christian Boussus	2–6, 6–4, 7–5, 6–4
1932		Henri Cochet		Giorgio de Stefani	6–0, 6–4, 4–6, 6–3
1933		Jack Crawford		Henri Cochet	8–6, 6–1, 6–3
1934		Gottfried von Cramm		Jack Crawford	6–4, 7–9, 3–6, 7–5, 6–3
1935		Fred Perry		Gottfried von Cramm	6–3, 3–6, 6–1, 6–3
1936		Gottfried von Cramm		Fred Perry	6–0, 2–6, 6–2, 2–6, 6–0
1937		Henner Henkel		Bunny Austin	6–1, 6–4, 6–3
1938		Donald Budge		Roderich Menzel	6–3, 6–2, 6–4
1939		Donald McNeill		Bobby Riggs	7–5, 6–0, 6–3
1940	Turniiri ei toimunud II maailmasõja tõttu.
1941		Bernard Destremau		Robert Ramillon	6–4, 2–6, 6–3, 6–4
1942		Bernard Destremau		Christian Boussus	5–7, 6–4, 6–4, 6–1
1943		Yvon Petra		Henri Cochet	6–3, 6–3, 6–8, 2–6, 6–4
1944		Yvon Petra		Marcel Bernard	6–1, 4–6, 4–6, 7–5, 6–2
1945		Yvon Petra		Bernard Destremau	7–5, 6–4, 6–2
1946		Marcel Bernard		Jaroslav Drobný	3–6, 2–6, 6–1, 6–4, 6–3
1947		József Asbóth		Eric Sturgess	8–6, 7–5, 6–4
1948		Frank Parker		Jaroslav Drobný	6–4, 7–5, 5–7, 8–6
1949		Frank Parker		Budge Patty	6–3, 1–6, 6–1, 6–4
1950		Budge Patty		Jaroslav Drobný	6–1, 6–2, 3–6, 5–7, 7–5
1951		Jaroslav Drobný		Eric Sturgess	6–3, 6–3, 6–3
1952		Jaroslav Drobný		Frank Sedgman	6–2, 6–0, 3–6, 6–4
1953		Ken Rosewall		Vic Seixas	6–3, 6–4, 1–6, 6–2
1954		Tony Trabert		Arthur Larsen	6–4, 7–5, 6–1
1955		Tony Trabert		Sven Davidson	2–6, 6–1, 6–4, 6–2
1956		Lew Hoad		Sven Davidson	6–4, 8–6, 6–3
1957		Sven Davidson		Herbert Flam	6–3, 6–4, 6–4
1958		Mervyn Rose		Luis Ayala	6–3, 6–4, 6–4
1959		Pietrangeli, NicolaNicola Pietrangeli		Ian Vermaak	3–6, 6–3, 6–4, 6–1
1960		Nicola Pietrangeli		Luis Ayala	3–6, 6–3, 6–4, 4–6, 6–3
1961		Manuel Santana		Nicola Pietrangeli	4–6, 6–1, 3–6, 6–0, 6–2
1962		Rod Laver		Roy Emerson	3–6, 2–6, 6–3, 9–7, 6–2
1963		Roy Emerson		Pierre Darmon	3–6, 6–1, 6–4, 6–4
1964		Manuel Santana		Nicola Pietrangeli	6–3, 6–1, 4–6, 7–5
1965		Fred Stolle		Tony Roche	3–6, 6–0, 6–2, 6–3
1966		Tony Roche		István Gulyás	6–1, 6–4, 7–5
1967		Roy Emerson		Tony Roche	6–1, 6–4, 2–6, 6–2

Aasta	Riik	Võitja	Riik	2. koht	Tulemus
1968		Ken Rosewall		Rod Laver	6–3, 6–1, 2–6, 6–2
1969		Rod Laver		Ken Rosewall	6–4, 6–3, 6–4
1970		Jan Kodeš		Željko Franulović	6–2, 6–4, 6–0
1971		Jan Kodeš		Ilie Năstase	8–6, 6–2, 2–6, 7–5
1972		Andrés Gimeno		Patrick Proisy	4–6, 6–3, 6–1, 6–1
1973		Ilie Năstase		Nikola Pilić	6–3, 6–3, 6–0
1974		Björn Borg		Manuel Orantes	2–6, 6–7(4–7) 6–0, 6–1, 6–1
1975		Björn Borg		Guillermo Vilas	6–2, 6–3, 6–4
1976		Adriano Panatta		Harold Solomon	6–1, 6–4, 4–6, 7–6(7–3)
1977		Guillermo Vilas		Brian Gottfried	6–0, 6–3, 6–0
1978		Björn Borg		Guillermo Vilas	6–1, 6–1, 6–3
1979		Björn Borg		Víctor Pecci	6–3, 6–1, 6–7(6–8), 6–4
1980		Björn Borg		Vitas Gerulaitis	6–4, 6–1, 6–2
1981		Björn Borg		Ivan Lendl	6–1, 4–6, 6–2, 3–6, 6–1
1982		Mats Wilander		Guillermo Vilas	1–6, 7–6(8–6), 6–0, 6–4
1983		Yannick Noah		Mats Wilander	6–2, 7–5, 7–6(7–3)
1984		Ivan Lendl		John McEnroe	3–6, 2–6, 6–4, 7–5, 7–5
1985		Mats Wilander		Ivan Lendl	3–6, 6–4, 6–2, 6–2
1986		Ivan Lendl		Mikael Pernfors	6–3, 6–2, 6–4
1987		Ivan Lendl		Mats Wilander	7–5, 6–2, 3–6, 7–6(7–3)
1988		Mats Wilander		Henri Leconte	7–5, 6–2, 6–1
1989		Michael Chang		Stefan Edberg	6–1, 3–6, 4–6, 6–4, 6–2
1990		Andrés Gómez		Andre Agassi	6–3, 2–6, 6–4, 6–4
1991		Jim Courier		Andre Agassi	3–6, 6–4, 2–6, 6–1, 6–4
1992		Jim Courier		Petr Korda	7–5, 6–2, 6–1
1993		Sergi Bruguera		Jim Courier	6–4, 2–6, 6–2, 3–6, 6–3
1994		Sergi Bruguera		Alberto Berasategui	6–3, 7–5, 2–6, 6–1
1995		Thomas Muster		Michael Chang	7–5, 6–2, 6–4
1996		Jevgeni Kafelnikov		Michael Stich	7–6(7–4), 7–5, 7–6(7–4)
1997		Gustavo Kuerten		Sergi Bruguera	6–3, 6–4, 6–2
1998		Carlos Moyá		Àlex Corretja	6–3, 7–5, 6–3
1999		Andre Agassi		Andrei Medvedev	1–6, 2–6, 6–4, 6–3, 6–4
2000		Gustavo Kuerten		Magnus Norman	6–2, 6–3, 2–6, 7–6(8–6)
2001		Gustavo Kuerten		Àlex Corretja	6–7(3–7), 7–5, 6–2, 6–0
2002		Albert Costa		Juan Carlos Ferrero	6–1, 6–0, 4–6, 6–3
2003		Juan Carlos Ferrero		Martin Verkerk	6–1, 6–3, 6–2
2004		Gastón Gaudio		Guillermo Coria	0–6, 3–6, 6–4, 6–1, 8–6
2005		Rafael Nadal		Mariano Puerta	6–7(6–8), 6–3, 6–1, 7–5
2006		Rafael Nadal		Roger Federer	1–6, 6–1, 6–4, 7–6(7–4)
2007		Rafael Nadal		Roger Federer	6–3, 4–6, 6–3, 6–4
2008		Rafael Nadal		Roger Federer	6–1, 6–3, 6–0
2009		Roger Federer		Robin Söderling	6–1, 7–6(7–1), 6–4
2010		Rafael Nadal		Robin Söderling	6–4, 6–2, 6–4
2011		Rafael Nadal		Roger Federer	7–5, 7–6(7–3), 5–7, 6–1
2012		Rafael Nadal		Novak Djokovic	6–4, 6–3, 2–6, 7–5
2013		Rafael Nadal		David Ferrer	6–3, 6–2, 6–3
2014		Rafael Nadal		Novak Djokovic	3–6, 7–5, 6–2, 6–4
2015		Stan Wawrinka		Novak Djokovic	4–6, 6–4, 6–3, 6–4
2016		Novak Djokovic		Andy Murray	3–6, 6–1, 6–2, 6–4
2017		Rafael Nadal		Stan Wawrinka	6–2, 6–3, 6–1
2018		Rafael Nadal		Dominic Thiem	6–4, 6–3, 6–2
2019		Rafael Nadal		Dominic Thiem	6–3, 5–7, 6–1, 6–1
2020		Rafael Nadal		Novak Djokovic	6–0, 6–2, 7–5
2021		Novak Djokovic		Stefanos Tsitsipas	6–7(6–8), 2–6, 6–3, 6–2, 6–4
2022		Rafael Nadal (14)		Casper Ruud	6–3, 6–3, 6–0
2023		Novak Djokovic (3)		Casper Ruud	7–6(7–1), 6–3, 7–5
2024		Carlos Alcaraz		Alexander Zverev	6–3, 2–6, 5–7, 6–1, 6–2

Mängijad	Amatöörid	Avatud ajastu	Kokku	Aastad
Rafael Nadal	0	14	14	2005, 2006, 2007, 2008, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2017, 2018, 2019, 2020, 2022
Max Decugis	8	0	8	1903, 1904, 1907, 1908, 1909, 1912, 1913, 1914
Björn Borg	0	6	6	1974, 1975, 1978, 1979, 1980, 1981
Henri Cochet	5	0	5	1922, 1926, 1928, 1930, 1932
André Vacherot	4	0	4	1894, 1895, '1896, 1901
Paul Aymé	4	0	4	1897, 1898, 1899, 1900
MauriceGermot	3	0	3	1905, 1906, 1910
René Lacoste	3	0	3	1925, 1927, 1929
Mats Wilander	0	3	3	1982, 1985, 1988
Ivan Lendl	0	3	3	1984, 1986, 1987
Gustavo Kuerten	0	3	3	1997, 2000, 2001

Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste muud võistlused

• Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste naiste üksikmängu võitjate nimekiri
• Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste paarismängu võitjate nimekiri
• Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste naiste paarismängu võitjate nimekiri
• Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste segapaarismängu võitjate nimekiri

Suure slämmi turniiride meeste üksikmängu võitjate nimekirjad

• Suure slämmi meeste üksikmängu võitjate nimekiri
• Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri
• Wimbledoni tenniseturniiri meeste üksikmängu võitjate nimekiri
• USA lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri