Reinhold Liwe

Reinhold Liwe (ka von Liewen ja von Lieven) (19. november 1621 – 19. september 1665 Kiltsi) oli Rootsi sõjaväelane (jalaväe kindralmajor), Saaremaa asehaldur, maanõunik ja Kuressaare linnuse komandant, Eksjö vabahärra ja mitme mõisa omanik.

Reinhold Liwe sündis Lievenite suguvõsa Eestimaa harust pärit Liivi mõisniku Bernhard Liwe ja Gertrude Üxkülli pojana. Tema ema oli Reinhold Üxkülli ja Paadrema mõisa pärijanna Sophia Üxkülli tütar. ^[1]

Tõenäoliselt just tema (Reinoldus Lieve Nobilis Livonus) immatrikuleeriti 13. juulil 1637 Leideni ülikooli.^[2]

Astus Rootsi teenistusse 1640. aastal ning teenis kornetina ja seejärel 1642. aastal leitnandina Friedrich von Löweni (1600–1669) ratsaväerügemendis.

1645–1646 teenis ta kapteni ja kompaniiülemana Kuninglikus Ihukaardiväerügemendis, mida juhatas krahv Magnus Gabriel De la Gardie (1622–1686).^[3][4] 1645. aasta jaanuarist juunini paiknesid neli Ihukaardiväerügemendi kompaniid, muuhulgas Reinhold Liwe oma, ooberstleitnant Franz von Knorringi juhtimise all Pärnus.^[5]

Hiljemalt novembriks 1649 oli ta saanud samas väeosas majori auastme.^[6][7][8] Veel augustis 1650 oli ta major^[9], kuid detsembris juba ooberstleitnant^[9]. Ooberstleitnandina jätkas ta ihukaardiväerügemendis teenimist ka 1651. ja 1652. aastal ning kuna rügemendis puudus kõrgemas auastmes ohvitser, täitis Liwe ka rügemendiülema ülesandeid.^[10][11]

1653. aasta juuliks oli Liwe ülendatud oobersti auastmesse, kuid Ihukaardiväerügemendi ülemaks oli määratud kindralmajor Lorentz von der Linde.^[12] Veel 1654. aastal teenis ta Ihukaardiväerügemendis ooberstleitnandina järjekordse rügemendiülema kindralmajor Claes Totti (1630–1674) alluvuses.^[13]

24. septembril 1653 sai ta koos venna, Turu lääni ratsaväerügemendi ülema ja Liivi mõisniku Bernhard Otto Liwe (1625–1700) ning kaptenist onu Georg/Jürgen Lieweniga (1580–1659) Rootsis Smålandis asuva Eksjö vabahärraks ja introdutseeriti 1654 Rootsi rüütelkonda (nr 45).^{[14] [15]}

Pärast Magnus Gabriel De la Gardie Saaremaa valduste loovutamist troonist loobunud kuninganna Kristiinale (1626–1689) määras viimane ta 1654. aastal Saaremaa kuberneri (1654−1660) ja ka Kuressaare komandandi (1654−1660) ametisse ja Liwest sai Saaremaa kui kuninganna elatusmaa riigiõigusliku eristaatuse peakorraldaja.

2008. aastal müüdi Stockholmis oksjonil kuninganna Kristiina 20. mail 1656 Roomast saadetud kiri Reinhold Liwele.^[16]

Hiljemalt märtsiks 1664 oli ta valitud Eestimaa maanõunikuks.^[17][18]

14. oktoobril 1664 ülendati ta jalaväe kindralmajoriks.

Suri 19. september 1665 oma Kiltsi mõisas ja maeti 18. veebruaril 1667 Tallinna Toomkirikusse^[19].

Rootsi riigiarhiivis säilinud Reinhold Liwe kirjavahetuse põhjal toonaste Rootsi sõjaväelaste, riigitegelaste ja aadlikega (krahv Magnus Gabriel De la Gardie, krahv Per Brahe^[20], krahvinna Sigrid Bielke, Svante Larsson Sparre^[21], krahv Carl Gustaf Wrangel), samuti muude allikate põhjal, on võimalik aimu saada Reinhold Liwe geograafilisest haardest:

• jaanuar–juuni 1645, Pärnu^[5]
• september 1645, Skräflinge^[22]
• detsember 1645, Jönköping^[22]
• veebruar 1646, Halmstad^[4]
• 1646, Nienburg^[23]
• juuli 1648, Wolgast, Wismar^[22]
• august 1648, Lübeck, Buxtehude^[22]
• oktoober 1648, Praga^[22]
• detsember 1649, Stockholm^[22]
• veebruar, mai, juuli, august 1655, Kuressaare^[22]
• mai–november 1656, Kuressaare^[22]
• detsember 1656, Kuressaare, Uuemõisa, Saare^[22]
• jaanuar, märts–august 1657, Kuressaare^[22]
• detsember 1657, Lövell^[22]
• jaanuar 1658, Nienhoff, Moke (?)^[22]
• veebruar–juuni 1658, Kuressaare^[22]
• aprill 1660, Kuressaare^[22]
• märts 1662, Kiltsi^[22]
• november 1661, Tallinn^[22]
• august 1662, Stockholm^[22]
• juuni, oktoober 1663, Tallinn^[24]
• aprill, mai, juuli 1665, Kiltsi^[22]

Talle kuulusid Liivi^[25], Sooniste^[26], Kurisoo ^[27] ja Kiltsi^[28] mõis ja mõisad Rootsis Smålandis.

Ta oli kuulsa Liivimaa aadlitegelase Johann Reinhold von Patkuli (1660–1707) ristiisa.^[29]

Reinhold Liwe abiellus 2. märtsil 1646 Stockholmis Hedwig von Wartenslebeniga (20. märtsil 1657), kes oli Schaumburgi vürstliku salanõuniku Simon von Wartenslebeni ja vabapreili Dorothea von Ganse tütar. Hedwig oli lesestunud abielust rittmeister Johan Rosencrantziga (suri u 1644). Abielust sündis:

• Reinhold von Liewen (1650. aastad – 1701/1704), Rootsi sõjaväelane Põhjasõjas
• Bernhard von Lieven (1651–1703), Rootsi jalaväekindral, Rootsi Wismari kuberner ja Gustaf Horni väimees.^[30]

1658. aastal abiellus ta Anna Margaretha Zögega (maetud 1693 Tallinna Toomkirikusse), kes oli 1642. aastal Breitenfeldi lahingus hukkunud ooberstleitnandi Joachim Friedrich von Zöge (1610–1642) ja Helena Horni tütar. Anna Margaretha vanaisa oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat Henrik Karlsson Horn (suri 1618).^{[31] [32]} Anna Margaretha oli varem abielus olnud ooberst Georg Anton von Reichiga. Abielust sündisid:

• Helene von Lieven (surnud 1727 Tallinnas), Soontaga, Urvaste, Vana-Puka mõisaomanik Liivimaal, Wolmar Anton von Schlippenbachi (1653–1721) abikaasa
• Sophie Elisabeth von Lieven (surnud 1693 Tallinnas), 1692. aastast Karl Adam von Stackelbergi (1669–1749) esimene abikaasa
• Joachim Friedrich von Lieven (1662–1713), Valgevälja mõisnik, Agneta Helena von Strassburgi abikaasa
• Anna Margaretha von Lieven (surnud 1703), Rootsi rittmeistri, Tagavere, Salajõe jm mõisniku Otto Reinhold von Aderkasi (surnud 1708) abikaasa.^[33]

Lesestunud abikaasa Anna Margaretha abiellus Andja vabahärra Reinhold Wrangeliga (surnud 1686).^{[34] [35]}