Ta sündis töösturi Ossip Jakobsoni ja tema naise Anna (sündinud Volpert) pojana. Juba väga noorena huvitus ta keeltest. Ta õppis Lazarevi Idamaa Keelte instituudis ja Moskva Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas.
Esialgu tervitas ta palavalt Oktoobrirevolutsiooni, kuid pettus selles, kui nägi, et see ei toonud endaga kaasa kultuuri vabanemist, vaid et bolševike kunstimaitse oli konservatiivne. 1920 asus ta elama Prahasse, kus jätkas doktoriõpinguid ja töötas Nõukogude Venemaa saatkonnas. Ühtlasi oli ta Prahas lähedal vürst Nikolai Trubetskoile, kes oli pärast Oktoobrirevolutsiooni lahkunud Austriasse ja elas Viinis. Prahas elamise ajal oli Trubetskoi tema peamine kaastöötaja ja suurim mõjutaja.
Juri Tõnjanov ja Roman Jakobson, "Kirjanduse ja keele uurimise probleemid". Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga – Vikerkaar 2012, nr 3, lk 52–53
"Lingvistika ja poeetika". Tõlkinud Neeme Lopp ja Arne Merilai – Akadeemia 2012, nr 10, lk 1731–1773. [Originaal: 1960. Closing statement: Linguistics and poetics. In: Sebeok, Thomas A. (ed.), Style in Language. Cambridge: The MIT Press, 350–377.]
"Rahvusliku enesemääramise algus Euroopas". Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga – Vikerkaar 2012, nr 10–11, lk 58–72
Kirjandus
Roman Jakobson: a bibliography of his writings / with a foreword by C. H. Schooneveld The Hague; Paris: Mouton, 1971, 60 lk
Ю. Лотман, «Последний экзамен, последний урок: несколько слов о Романе Оссиповиче Якобсоне» – Вышгород1995, nr 3 (juuni), lk 36–40
Peeter Torop, "Tõlge kui kommunikatsioon ja autokommunikatsioon: Jakobsonist Lotmanini" – P. Toropi raamatus "Tõlge ja kultuur", Tartu 2011, ISBN 9789949196203, lk 97–111