Réduit (prantsuse keeles Réduit national) oli alates 1851. aastast rida Belgia kaitseplaane ja nende järgi tehtud kindlusehitisi. Need põhinesid eeldusel, et riigi agressiivsed naabrid (algul Prantsusmaa ja selle järglased, alates 1890. aastatest Saksamaa ja selle järglased) tungivad Belgiale kallale, Belgia sõjavägi ei ole suuteline kaitsma tervet riiki ning tuleb valida välja kindlustatud ala(d), kus osutatakse lõplikku vastupanu (vaata ka réduit laiemas mõistes).
Réduit'i põhilised osad olid kolm suurt kindlust – Antwerpeni, Namuri ja Liège'i kindlus ning kindlustatud positsioonid nende ümbruses. Lisaks ehitati peamiselt 1930. aastatel kindlustatud liine nende kindluste vahele, mõne muu linna (Brüssel, Mechelen, Gent) kaitseks ning samuti Belgia ranniku kaitseks.
Koosseis Teise maailmasõja eel
- Antwerpeni kindlustatud positsioon (prantsuse keeles Ligne de défense d'Anvers või Position fortifiée d’Anvers, PFA; hollandi keeles Stelling van Antwerpen). Kuna see oli Réduit' kõige olulisem osa, kannab tihti kogu Réduit nimetust 'Antwerpeni kindlustatud positsioon'.
- KW-liin
- Wavre'ist kagusse Gembloux' liin ja edelasse Wavre'i–Ninove liin (viis kindlustatud gruppi – Ninove, Kester, Hal, Braine-L’Alleud ja Waterloo ning 49 erinevat kindlustist nende vahel)
- nende liinidega kaitsti riigi pealinna Brüsselit
- Namuri kindlustatud positsioon (prantsuse keeles Position fortifiée de Namur, PFN)
- üheksa forti ümber Namuri, millest kaks põhjapoolset ei olnud 1940. aastaks veel relvastatud
- Meuse'i liin Namurist Prantsusmaa piirini (70 erinevat kindlustist)
- Liège'i kindlustatud positsioon (prantsuse keeles Position fortifiée de Liège, PFL)
- Genti sillapea (kuus kindlustatud gruppi, kaponiiriliinid nende vahel ning üleujutatavad alad)
- rannikukindlustised:
- 13 tankitorniga kaponiiri (tornis 47 mm suurtükk ja kuulipilduja)
- kaks 170 mm suurtükipatareid (Knokke ja Bredene)
- kaks 120 mm suurtükipatareid (Oostende ja Zeebrugge)
Tänapäeval
Réduit' otstarve ja edasine kasutamine on üldiselt kadunud alates 1950. aastatest, kuid mingid osad on senini Belgia sõjaväe valduses. Enamik on ehitisi on säilinud.
Vaata ka
Välislingid