Saksamaa sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal olid Teises maailmasõjasSaksamaa poolt toime pandud sõjaseaduste rikkumised teiste maade tsiviilelanike ja sõjajõudude isikkoosseisu vastu. Teise maailmasõja järel peeti mitmeid kohtuprotsesse teljeriikide sõjakurjategijate üle, neist tuntuim oli Nürnbergi protsess.
Kronoloogiline loetelu
27. mai1940PrantsusmaalLe Paradisis tapeti 3. SS Division "Totenkopf" ühe kompanii leitnant Fritz Knohleini juhtimisel pärast ägedat vastupanu inglise 2. Norfolki kuningliku rügemendi ~100 sõdurit, pärast nende alistumist ja valge lipu tõstmist. Knohleini käsul pandi nad kõik seina äärde ja lasti maha, ellujäänud tapeti tääkidega. Massimõrva elas üle vaid kaks sõdurit.
19. august 1941. Ukmerge(Leedu kohanimed on kirjutatud saksapäraselt nagu dokumendis[1]) massimõrv Einsatzkommando 3 ja Leedu partisanide poolt: 298 juuti, 255 juuditari, 1 politruk, 88 juudi last – kokku, 1 Vene kommunist – kokku 645 inimest.[1]
22. august. Dünaburgi vangla "inspektsioon" Einsatzkommando 3 ja Leedu partisanide poolt: tapeti 3 Vene kommunisti, 5 lätlast – kokku, kaasa arvatud 1 mõrvar, 1 Vene kaardiväelane, 3 poolakat, 3 mustlast – kokku, 1 mustlanna, 1 mustlaslaps, 1 juut, 1 juuditar, 1 armeenlane, 2 politrukki – kokku 21 inimest.
22. august. Aglona massimõrv Einsatzkommando 3 ja Leedu partisanide poolt (samuti edaspidi, kui ei ole märgitud teisiti): tapeti vaimuhaiged – 269 meest, 227 naist, 48 last – kokku 544 inimest.
23. august. Panevezys massimõrv: 1312 juuti, 4602 juuditari, 1609 juudi last – kokku 7523 inimest.
25. august. Obeliai massimõrv: 112 juuti, 627 juuditari, 421 juudi last – kokku 1160
25. august – 26. august. Seduva massimõrv: 230 juuti, 275 juuditari, 159 juudi last – kokku 664
29. august. Utena ja Moletai massimõrv: 582 juuti, 1731 juuditari, 1469 juudi last – kokku 3782
1. september. Mariampole massimõrv: 1763 juuti, 1812 juuditari, 1404 juudi last, 109 vaimuhaiget, 1 juudiga abielus olev sakslanna, 1 venelanna – kokku 5090
2. september. Wilno massimõrv: Sonderaktion, kuna "juudid olid tulistanud Saksa sõdurite pihta" – 864 juuti, 2019 juuditari, 817 juudi last – kokku 3700
11. september. Seirijai massimõrv: 229 juuti, 384 juuditari, 340 juudi last – kokku 953
11. september – 12. september. Uzusalis massimõrv: repressioon elanike vastu, kes olevat toetanud Vene partisane või keda kahtlustati relvade omamises – kokku 43
12. september. Simnas massimõrv: 68 juuti, 197 juuditari, 149 juudi last – kokku 414
12. september. Wilno massimõrv: 993 juuti, 1670 juuditari, 771 juudi last – kokku 3334
17. september. Wilno massimõrv: 337 juuti, 687 juuditari, 247 juudi last ja 4 Leedu kommunisti – kokku 1271
25. november. Kauen-F.IX massimõrv: ümberasustatud Berliinist, Münchenist ja Maini-äärsest Frankfurdist – 1159 juuti, 1600 juuditari, 175 juudi last – kokku 2934
25. november. Wilno massimõrv: 9 juuti, 46 juuditari, 8 juudi last, 1 poolakas relvade ja muu sõjavarustuse omamise eest – kokku 64
29. november. Kauen-F.IX massimõrv: ümberasustatud Viinist ja Breslaust 693 juuti, 1155 juuditari, 152 juudi last – kokku 2000
29. november. Kauen-F.IX massimõrv: 17 juuti, 1 juuditar, "geto seadusega vastuollu minemise eest", 1 riigisakslane, kes oli astunud juudi usku ja käis rabide koolis, 15 "terroristi" (partisani) Kalinini grupist – kokku 34 [1]
1944
24.–25. märtsi1944 ööl põgenes 76 Suurbritannia õhujõudude ohvitseri (inglased, belglased, kreeklased, poolakad ja tšehhid) sõjavangilaagrist Stalag Luft III, Saksamaal Sileesias, kaevatud maa-aluse tunneli kaudu. Mõne päeva pärast tabati 73 põgenikku ja 50 neist (37 inglast ja 13 teiste maade sõjaväelast) lasti maha ja tuhastati, 15 toodi tagasi laagrisse ja 8 viidi üle Sachsenhauseni koonduslaagrisse.
17. detsember võttis 1. SS-Soomusdiviis Leibstandarte SS Adolf Hitler 1. Soomusrügement Joachim Peiperi juhtimisel Malmedy linna lähedal (Belgias) vangi 150 USA sõdurit. Sõjavangid viidi ühele aasale, et seal ära oodata nende transporti rindejoone taha. Peiper jättis mõned mehed neid valvama. Mõned ameerika vangid üritasid paari tunni pärast põgeneda. Valvur haaras püstoli ja tegi paar lasku põgenejate suunas, et ehmatada neid seisma jääma. Lasud tekitasid vangides paanika, nad jooksid igas suunas laiali. Seejärel asuti tulistama automaatidest – põgenemise käigus sai surma 21 ameeriklast.
CROWCASS, (Central Registry of War Crimes and Security Suspects) Ameerika Ühendriikide luureasutuste poolt 1945. aastal moodustatud sõjakuritegudes kahtlustatavate ja tagaotsitavate Saksa riigiametnike ja sõjaväelaste nimekiri.