Sandy Bridge on selle Inteli protsessorite mikroarhitektuuri koodnimi, mis on Nehalemi mikroarhitektuuri järglane. Sandy Bridge'i arhitektuuriga protsessoreid nimetatakse ka teise generatsiooni Intel Core'i protsessoriteks. Sandy Bridge'i protsessorid valmistatakse 32 nm tootmisprotsessiga.[1] Ivy Bridge on selliste protsessorite koodnimi, mis on Sandy Bridge'i mikroarhitektuuriga ja valmistatud 22 nm tootmisprotsessiga.[2]
Sandy Bridge'i mikroahitektuuri protsessorituumad töötati põhiliselt välja Inteli IisraelisHaifa linnas asuvas teaduskeskuses. Algne koodnimi oli Gesher, mis heebrea keeles tähendab 'silda'.[3] Esimest korda demonstreeris Intel Sandy Bridge'i protsessorit avalikult septembris 2009.[4]
Tehnoloogia
Nehalemi arhitektuuriga võrreldes parandatud omadused:[5]
Protsessorituumad ja graafikaprotsessor asuvad samal kiibil (Nehalemi protsessoritel asus erinevatel kiipidel, aga samal plaadil)
Iga tuuma kohta on 32 kB andmete ja 32 kB koodi L1-vahemälu (3 takti) ning 256 kB L2-vahemälu (8 clocks)
L3-vahemälu saab lisaks protsessorituumadele kasutada ka graafikaprotsessor
64-baidine vahemälu reapikkus
Kiiremad protsessorite instruktsioonid AES plokkšifri ja SHA-1 räsifunktsiooni jaoks
Protsessorituumad, graafikaprotsessor ja vahemälud on ühendatud 256-bitise ringsiini abil
Advanced Vector Extensions (AVX) 256-bitised vektorinstruktsioonid paralleelselt tehtavate arvutuste jaoks
Protsessoris võib olla kuni 8 tuuma või 16 loogilist tuuma (Inteli Hyper-threading-tehnoloogia abil)
Ivy Bridge
Ivy Bridge on Inteli nende Sandy Bridge'i protsessorite koodnimi, mis on valmistatud 22 nm tootmismeetodil. Inteli 22 nm tootmismeetodi põhiliseks uuenduseks peale väiksemate kiipide on kolme väravaga ehk 3D-transistorid. Inteli sõnul on selle tehnoloogia abil võimalik kiipide voolutarvet tunduvalt vähendada.[6]
Ivy Bridge'i protsessorid on tagasiühilduvad Sandy Bridge'i tooteperega. Siiski vajavad vana kiibistikuga emaplaadid baasvahetussüsteemi uuendust. Intel plaanib välja anda ka uue emaplaadi kiibistiku (Panther Point) koos Ivy Bridge'i protsessoriga. Panther Pointi peamisteks uuteks funktsioonideks on kiibistikku sisse ehitatud USB 3.0 tugi ja PCI Express 3.0 siini tugi.[7]
Sandy Bridge'i arhitektuuriga võrreldes on parandatud järgmist:
integreeritud graafikaprotsessor lisab toe DirectX 11, OpenGL 3.1 ja OpenCL 1.1 rakendusliidestele[8];
31. jaanuaril 2011 teatas Intel, et eemaldab müügilt ning kutsub tagasi kõik seni müüdud P67- ja H67- (mudel SLH84/SLH82) kiibistikul põhinevad emaplaadid. Sandy Bridge'i kiibistikel Z68 ja Q67 seda probleemi ei esinenud.[16]
Tagasikutsumise põhjuseks oli probleem kiibistikus, mis võib lõppeda SATA-II pordi ülesütlemisega. Porti ühendatud kõvaketastele ja neile salvestatud andmetele ohtu ei ole.[17]
Inteli sõnul esineb see probleem keskmiselt 5% kasutajatel 3 aasta jooksul. Vea tõenäosus kasvab, kui kasutaja salvestab või loeb andmeid kõvakettalt intensiivsemalt.
Intel peatas ajutiselt 67-seeria kiibistiku müügi oma partneritele. Kaks nädalat hiljem Intel siiski taastas vigase kiibistiku müügi arvutitootjatele tingimusel, et seda kasutatakse ainult sellistel emaplaatidel, kus see viga ei avaldu.[18]
14. veebruaril alustas Intel parandatud kiibistiku müüki (mudelid P67 SLJ4C ja H67 SLJ49). Inteli hinnangul läks see probleem ettevõttele maksma 1 miljard dollarit.[19]
Emaplaatide tootjad (nagu ASUS ja Gigabyte Technology) ja arvutite tootjad (nagu Dell ja Hewlett-Packard) lõpetasid vigase kiibistikuga toodete müügi ning hakkasid pakkuma kas vigase toote asendamist või ostetud toote eest raha tagasi.[20][21]
Kriitika
Üldiselt on tehnikaajakirjanikud Sandy Bridge'i arhitektuuriga protsessorid positiivselt vastu võtnud. Kritiseeritakse vaid Inteli otsust lubada üle kiirendada väheseid Sandy Bridge'i protsessoreid. K-versiooni mudelid on ainukesed, mida on võimalik üle kiirendada, aga nendegi puhul on vähem võimalusi kui Nehalemi arhitektuuri puhul.[9][22]
Järeltulijad
Sandy Bridge'i ja Ivy Bridge'i järeltulijaks on mikroarhitektuur Haswell. Eeldatavalt tulevad Haswelli arhitektuuril põhinevad protsessorid turule aastal 2013.[23] Tootmiskulude vähendamiseks soovib Intel Haswelli protsessoritel panna pingestabilisaatorid otse protsessori plaadile. Lisaks on Intel lubanud rohkem tähelepanu pöörata graafika arvutusvõimsuse prandamisele.[24]
