|
Silvia NagelmaaSilvia Nagelmaa (kuni 1935 Silvia Jagomann; kuni 1952 Silvia Joa; 22. mai 1929 Räpina vald, Võrumaa – 14. aprill 2022 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane.[1] EluluguSilvia Nagelmaa oli väiketalupidaja tütar.[1] 1948. aastal lõpetas ta Tartu 3. Keskkooli ja 1953 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna. 1985. aastal kaitses ta Eesti Teaduste Akadeemia juures filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eesti nõukogude poeem (1940–1980)".[1] Nagelmaa oli 1953–1974 Tartu keskkoolides eesti keele ja kirjanduse õpetaja, 1974–1986 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur ja 1986–1991 teadur, 1991– TÜ informaatikaosakonna töötaja.[1] TeadustööSilvia Nagelmaa peamine uurimisvaldkond oli eesti kirjanduse ajalugu, eelkõige eesti luule ja poeemilugu. Ta avaldas arvustusi ja luule aastaülevaateid, koostas ja varustas järelsõnadega Ilmi Kolla luulevalimiku "Minu kevad" (1983) ja Anna Haava kogumiku "Laulan oma eesti laulu" (1996), samuti oli ta üks viieköitelise "Eesti kirjanduse ajaloo" (1965–1991) koostajaid. Nagelmaa avaldas lühiuurimusi Võrumaa kultuurilehes Viruskundra.[1] TeoseidUmbes 70 teadustrükist.[1]
LiikmesusTa oli Tartu Bibliofiilide Klubi sekretär (aastast 1983) ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige (aastast 1993).[1] IsiklikkuSilvia Nagelmaa abikaasa oli kirjandusteadlane Abel Nagelmaa.[1] ViitedKirjandus
Välislingid
 Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale. |
