Sirje PriimägiSirje Priimägi (aastani 1976 Sirje Tooming; 17. veebruar 1953 Ulvi külanõukogu, Mustvee rajoon – 26. veebruar 2003 Tallinn) oli eesti pedagoogikateadlane.[1] EluluguTa oli kolhoosniku tütar.[1] Lõpetas 1972 Palamuse Keskkooli, 1978 TRÜ saksa filoloogia osakonna, 1993 TÜ-s magistrantuuri, pedagoogikamagister (1993, TÜ), väitekiri "The background and implications of the child-centered education". Oli Lundi Ülikooli stipendiaat naisuurimise alal 1993 ja humanitaarteaduste valdkonnas 1997.[1] Oli 1978–1981 TRÜ raamatukogu vanemraamatukoguhoidja, 1981–1982 Tartu 14. lasteaia kasvataja, 1982–1990 TRÜ/ TÜ pedagoogika kateedri õppelabori juhataja, 1990–1991 pedagoogikaosakonna õpetaja, 1991–1998 lektor ja 1997–1998 ka haridusteooria õppetooli hoidja, 1998–2003 TPÜ haridusuuringute instituudi direktor, ühtlasi 2002–2003 Eesti haridus- ja teadusministri nõunik. TeadustööUurimisvaldkond: haridusinstitutsioonide ajalugu ja alternatiivharidus, kasvatusväärtused ja väärtuskasvatus koolis, hariduskorralduse lähtealused ja teoreetilised põhjendused. Oli teema "Õppiva inimese ja kasvatustegelikkuse areng kultuuriruumis" täitja, samuti TÜ, TPÜ, Jyväskylä Ülikooli ja Turu Ülikooli magistrikoolituse ühisprojekti "Mentorõpetaja koolis" projektijuht TPÜ-s.[1] TeoseidÜle 30 teadustrükise, aimeartükiseid.[1]
Liikmesus
Tunnustus
IsiklikkuTema lahutatud abikaasa oli Linnar Priimägi, kellega tal oli poeg Tristan Priimägi. Tema hilisem elukaaslane oli Peeter Kreitzberg. ViitedKirjandus
Välislingid
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.
|