Storting

See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament. Storting valitakse neljaks aastaks võrdelise valimissüsteemi alusel. Storting koguneb Oslos asuvas Stortingi hoones, mis valmis 1886 rootsi arhitekti Emil Victor Langleti projekti järgi.

Storting on ühekojaline parlament, mis legislatiivsetel põhjustel jaotub kaheks kojaks. Pärast valimistulemuste selgumist valivad parlamendi liikmed ühe neljandiku saadikuid enda hulgast ülemkotta nimetusega lagting. Kolm neljandikku liikmetest jääb alamkoja odelstingi liikmeteks. Kahte koda kasutatakse seadusandlikus protsessis väga harva ja üldiselt on ülemkoja antav kinnitus vaid formaalne akt. Alguse sai jaotus ilmselt 1814. aastal, kui lagting tegutses reaalselt ülemkojana, kuhu kuulusid kogenumad ja vanemad Stortingi liikmed.

Seaduseelnõud annab valitsus üle odelstingile. Odelstingi liikmetel on ka õigus seadusemuudatusi algatada, lagtingi liikmetel sellist õigust ei ole. Seadust arutatakse vastavas komisjonis, kuhu kuulub mõlema koja liikmeid. Kui seadus läbib odelstingi, läheb see edasi lagtingi ülevaatuseks või paranduste esitamiseks. Tavaliselt läbivad seadused lagtingi ilma muudatusi saamata ja need saadetakse kuningale nõusoleku saamiseks. Tänapäeval on kuninga nõusolek vaid formaalne akt.

Kui lagting muudab seadust, läheb see tagasi odelstingi. Kui odelsting kiidab lagtingis tehtud parandused heaks, läheb seadus kuningale, kes selle kinnitab. Kui parandusi heaks ei kiideta, saadetakse seadus tagasi lagtingi. Kui lagting parandusi tagasi ei võta, toimub stortingi plenaaristung. Et seadus plenaaristungil läbi läheks, on vaja kaht kolmandikku poolthääli. Muudel juhtudel piisab tavalisest häälteenamusest. Kodade hääletuste vahele peab jääma kolm päeva. Plenaaristungid toimuvad ka maksude jms muutmiste küsimustes.

2004. aastal tehti ettepanek muuta põhiseadust ning kaotada odelsting ja lagting. Muudatus läbis stortingi 20. veebruaril 2007 ja jõustus pärast 2009. aasta parlamendivalimisi.

1. etapp – ringkonnas valimine
Ringkondades valitakse 157 saadikut. Valimismeetod on modifitseeritud Sainte-Laguë meetod (1.4,3,5,7, jne).

2. etapp – tasandusmandaadid
Tasandusmandaatide võitmiseks on vaja nimekirjal saada 4% häältest. Siis jaotatakse 4% ületanud erakondade vahel kohad nii, et arvutatakse nimekirja järgmine mandaat valemiga: nimekirja üleriigiline häälte arv / mandaadile vastava jagaja modifitseeritud Sainte-Lägue jadas. Saadud mandaadid lähevad mandaadi saanud nimekirja kandidaadile, kes oli kõige lähemal ringkonnas koha saavutamisele. 8 mandaati jaotatakse nii.

Ringkonnas võib saada koha ilma 4% ületamata, künnisega on seotud tasandusmandaadid.

Norras jaotatakse kohad tavaliselt kinnise nimekirjaga, aga kui üle poole valijatest on valinud isiklikult kandidaati, siis kehtib avatud nimekiri. Tasandusmandaadid on 1989. aastast alates. Seoses sellega muudeti parlamendi kohtade arvu.

Stortingi viimased valimised toimusid 2013. aastal.

2005. aasta valimistel jagati ringkondade vahel 150 mandaati ja 19 kohta tasandusmandaatidena (samade algoritmidega).

Stortingis on läbi aegade olnud

1882. aastast 114 kohta,
1903. aastast 117 kohta,
1906. aastast 123 kohta,
1918. aastast 126 kohta,
1921. aastast 150 kohta,
1973. aastast 155 kohta,
1985. aastast 157 kohta,
1989. aastast 165 kohta,
2005. aastast 169 kohta.

Storting peab alati lõpuni istuma kogu neljaaastase ametiaja - Norra põhiseaduses ei eksisteeri ennetähtaegseid valimisi, ka kuningal ei ole volitust Stortingit laiali saada, isegi kui valitsus seda soovib. Erivalimisi ei peeta - vabad kohad täidetakse lihtsalt nimekirjast valituks mitteosutunud kandidaatidega.

• 2001. aasta Norra parlamendivalimised
• 2005. aasta Norra parlamendivalimised
• 2009. aasta Norra parlamendivalimised

• Stortingi koduleht