|
Sturmpanzer I
Sturmpanzer I täisnimetusega 15 cm sIG 33 (Sf) auf Panzerkampfwagen I Ausf. B on Teise maailmasõja alguses Saksamaal toodetud liikursuurtükk. 1939. aasta lõpus töötas firma Alkett PzKpfw I Ausf. B šassiil välja kaks liikursuurtüki prototüüpi. Neist esimesele šassiile oli paigaldatud 105 mm haubits sIG 30 (sIG – schwere Infanterie Geschutz) koos soomuskilbi ja ratastega. Teine aga, millest ka seeriamasinad said uue 150 mm haubitsa sIG 33, mis oli paigaldatud šassiile spetsiaalse alusega ja ilma ratasteta. PzKpfw I Ausf. B-l oli eemaldatud torn ning korpuse pealmine (tornialune) soomusplaat, mille asemele paigaldati soomuskast, mis oli avatud pealt ja tagant. Soomuskasti seinad olid 10 mm paksused. Sturmpanzer I kaalus 8,5 tonni ja oli üle 3 meetri kõrge. Kõrgus, mille andis haubits (kaaluga 1,75 tonni), oli masinale suureks ohuks ümberminemisel. Haubitsat oli võimalik liigutada külgedele 25 kraadi ja vertikaalselt −4 kuni + 75 kraadi. Meeskonda kuulus 4 meest: juht-mehaanik, komandör-sihtur, laadija ja lukustaja. Kahuri laskekomplekti kuulusid kild-, kild-fugass- ja suitsumürsud. Mürsu algkiirus oli 240 m/s ja lennukaugus 4,7 km. 1941. aasta sügisel võeti lahingukomplekti kumulatiivse laenguga mürsud Gr 39 Н1/А, algkiirusega 280 m/s ja kaaluga 25 kg, mis läbistasid 100 meetri pealt kuni 160 mm soomust. Kõigile Sturmpanzer I-le olid paigaldatud raadiojaamad FuG 5, mille tegevusraadiuseks telefonina oli 2 ja telegraafina 4 km. Jaanuaris-veebruaris 1940 valmistas firma Alkett 36 seeriamasinat. Nende masinatega relvastati 701–706 kompaniid (sIG (Sf) Kompanien), mis olid ühendatud ühtseks tankidiviisiks, hiljem nimetati ümber tankikorpuseks. Sturmpanzer I võtsid osa lahingutest Prantsusmaal, Balkanil ja Nõukogude Liidus. Viimast korda kasutati neid masinaid 704 kompanii koosseisus 1943. aastal. Sellest masinatüübist pole tänapäevani säilinud ühtegi eksemplari. Välislingid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
