Suuropi Komandantuur
Suuropi Komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940. Selle koosseisu kuulusid Suurupi poolsaarel asuvad patareid nr 6 (234 mm), 9 (120 mm) ja 13 (76 mm), kokku 121 meest. Suuropi rannapatareidMerejõudude juhataja päevakäsuga nr 1641 31. oktoobrist 1919 kästi patareid nimetada järgmiselt:
Patarei nr 6 koosseisus oli lahinguvalmis 1919. aastal vaid üks 234 mm kahur, teine kahur patareis sai laskekorda 1919. aasta suve lõpuks, kolmanda kahuri tegi Sadamatehas korda 1922. aasta kevadeks. 1924. aastal lisandus neljas 234 mm kahur Naissaarelt.[1] Patarei ülem oli kapten Arvid Melkov (1919–1920), major Karl Aleksander Freimann (1920–1927), vanemleitnant Rudolf Käo. Rannapatareile lisandusid hiljem järgmised suurtükipatareid:
Rahuaegse koosseisu järgi olid Aegna saare komandantuuris 1930. aastatel osaliselt komplekteeritud järgmised patareid:
Alates 3. jaanuarist 1938 nimetati komandantuuri plaanidel ja katastris Sulevi talumaakohaks (128,5 hektarit). 1. septembril 1939[3] oli merekindluste Suuropi komandantuuris:
Suuropi komandandid
6. septembril 1940 võeti endised Eesti merekindluste patareid Nõukogude Punalipulise Balti laevastiku koosseisu ning komandantuuride põhjal moodustati Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse kaks divisjoni. Naissaarel ja Suurupil paiknenud patareidest moodustati 96. üksik rannakaitse suurtükidivisjon ja Viimsi poolsaarel paiknenud Miiduranna ja Tammneeme patareid hakkasid need kuuluma koos Aegna patareidega 94. üksikusse rannakaitse suurtükidivisjoni. Viited
Kirjandus
Välislingid
|