Säästva arengu eesmärgid^[1] (ingl k Sustainable Development Goals, lühend SDGs) moodustavad ülemaailmse universaalsete eesmärkide ja näitajate kogumi, mis kutsub üles lõpetama vaesust, võitlema kliimamuutuste ja ebavõrdsuse vastu ning kindlustama kõigile inimestele hea elukvaliteet^[2][3].

Säästva arengu eesmärgid võeti vastu 25. septembril 2015. aastal New Yorgis ÜRO peakorteris toimunud Säästva arengu tippkohtumisel 193 ÜRO liikmesriigi poolt^[4]. Eesmärke on kokku 17, mis on jagatud 169 väiksemaks sihtmärgiks, mida tahetakse saavutada hiljemalt 2030. aastaks^[4]. Säästva arengu eesmärgid jätkavad ja laiendavad aastatel 2000– 2015 kehtinud ÜRO aastatuhande eesmärke (UN Millennium Development Goals)^[3]. Kõikidelt ÜRO liikmesriikidelt, sealhulgas Eestilt, oodatakse kuni 2030. aastani oma poliitika kujundamisel lähtumist säästva arengu eesmärkidest^[5].

Säästva arengu eesmärgid on jätk 2000. aasta septembris ÜRO tippkohtumisel vastu võetud aastatuhande arengueesmärkidele (ingl k Millennium Development Goals, lühend MDGs), mille keskseks sihiks oli aastatel 2000– 2015 arengukoostöö kaudu üleilmse vaesuse vähendamine^[3][6].

Aastatuhande arengueesmärke oli kokku 8 ning nendega saavutati vaesuse vähendamises märkimisväärne edu: absoluutses vaesuses elavate inimeste arv ning laste suremus vähenes enam kui poole võrra, parandati puhta joogivee ning hariduse kättesaadavust^[7].

Hoolimata suurtest edusammudest, oli aastatuhande arengueesmärkide saavutamine eri regioonide vahel ebaühtlane, jättes senisest veelgi suuremasse mahajäämusesse kõige vaesema ja haavatavama osa ühiskonnast. Aastatuhande arengueesmärkidest kokkuvõtteid tehes leiti, et täielikuks absoluutse vaesuse kaotamiseks on vaja laiemaid eesmärke kui senised kaheksa ning need peavad tegelema ka absoluutse vaesuse põhjuste likvideerimisega.^[7][8]

Uued sihid järgnevaks 15 aastaks pandi paika 2012. aastal Rio säästva arengu maailmakonverentsil ning nende alusel hakati välja töötama uusi eesmärke, mis hõlmaksid jätkusuutlikku arengut nii majanduses, sotsiaal- kui ka keskkonnakaitses^[9].

Kolm aastat hiljem, 25. septembril 2015 võtsid 193 ÜRO liikmesriiki ühiselt New Yorgis ÜRO tippkohtumisel vastu deklaratsiooni „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ (ingl k ’’Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development’’), mis sisaldab 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki, 169 alaeesmärki, suuniseid nende elluviimiseks ning seire- ja järelmeetmeid.^[10]

Säästva arengu eesmärkidega tahetakse kaotada kõikjal maailmas vaesus, kaitsta inimõigusi, võidelda soolise ebavõrdsuse vastu ning tagada planeedi loodusressursside jätkusuutlik majandamine. Eesmärgid on universaalsed ehk kehtivad kõigile ÜRO liikmesriikidele, mitte ainult arenguriikidele. Kõik 17 säästva arengu eesmärki on omavahel seotud, mis tähendab, et ühe eesmärgi täitmiseks tuleb tähelepanu pöörata ka teistele.^[10][9]

Uued eesmärgid keskenduvad lisaks üleüldise vaesuse vähendamise temaatikale ka kliimamuutuste ja ülemaailmse ebavõrdsuse vastu võitlemisele. Kõikidelt ÜRO liikmesriikidelt, sealhulgas Eestilt, oodatakse kuni 2030. aastani oma poliitika kujundamisel lähtumist säästva arengu eesmärkidest^[5].

Järgnevalt on välja toodud 17 säästva arengu eesmärki koos mõningate alaeesmärkidega.

Absoluutne vaesus on maailmas alates 1990. aastast vähenenud enam kui poole võrra, kuid siiski peab iga viies arengumaade elanik hakkama saama vähem kui 1,90 USA dollariga päevas. Lisaks on veel miljoneid inimesi, kes teenivad sellest vaid pisut rohkem ning veelgi rohkem neid, keda ohustab pidevalt oma väiksestki sissetulekust ilma jäämine. Vaesus on palju enamat kui lihtsalt sissetuleku puudus. See hõlmab ka nälga, alatoitumust, piiratud juurdepääsu haridusele, sotsiaalset diskrimineerimist ja tõrjutust.^[11]

1. eesmärk: Kaotada vaesus kogu maailmas

• Kaotada 2030. aastaks kõikjal absoluutne vaesus.
• Vähendada 2030. aastaks vähemalt poole võrra vaesust kannatavate inimeste arvu.
• Võtta kasutusele iga riigi jaoks kohased sotsiaalkaitsesüsteemid eesmärgiga, et 2030. aastaks kataks sotsiaalkaitse enamikku maailma vaestest inimestest.
• Tagada 2030. aastaks kõigile võrdne juurdepääs majandusressurssidele, põhiteenustele, maaomandile, maa kontrollimisele, pärandile, loodusvaradele, uuele tehnoloogiale ja finantsteenustele.^[12]

Maailmas on 795 miljonit nälga kannatavat inimest ning 2050. aastaks prognoositakse selleks arvuks 2 miljardit. Praegu on meie mullastiku, magevee, ookeanide ja metsade seisukord kiiresti halvenemas, mistõttu on paljud maapiirkondades elavad inimesed sunnitud linnadesse kolima ja sealt elatist otsima, kuna põllumajandus ei ole neile enam toidu- ega sissetulekuallikas. Põllumajandust, metsandust ja kalandust õigesti majandades on aga võimalik tagada täisväärtuslik toit ja piisav sissetulek kõigile inimestele.^[13]

2. eesmärk: Kaotada nälg ja kindlustada kõik inimesed toiduga

• Kaotada 2030. aastaks nälg ja tagada alati ohutu, toitev ja piisav toit kõikidele inimestele.
• Kaotada 2030. aastaks alatoitumus.
• Kahekordistada 2030. aastaks põllumajanduse tootlikkust, suurendada väiketootjate, eelkõige naiste, põlisrahvaste, perefarmide, karjakasvatajate ja kalurite, sissetulekuid ning tagada kõigile võrdne juurdepääs tootmisvahenditele ja -materjalidele.
• Tagada toidukaupade ja nendest valmistatud toodete turgude nõuetekohane toimimine ja vältida toiduhindade kõikumist.^[14]

Säästva arengu saavutamiseks on hädavajalik tervisliku elu ja heaolu edendamine. Oodatava eluea pikendamisel ning erinevate haiguste, nagu malaaria, tuberkuloosi, lastehalvatuse ja HIV/AIDSi, leviku vähendamisel on juba saavutatud palju, kuid kõigi inimeste tervisliku heaolu saavutamiseks on veel vaja tööd teha.^[15]

3. eesmärk: Tagada kõigile igas vanuses hea tervis ja heaolu

• Vähendada 2030. aastaks emade suremust alla 70 juhtumi 100 000 elussünni kohta.
• Kaotada 2030. aastaks AIDSi, tuberkuloosi, malaaria ja ravimata jäänud troopiliste haiguste epideemiad.
• Vähendada 2020. aastaks poole võrra liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu.
• Suurendada tervishoiu rahastamist ja tervishoiutöötajate värbamist, nende arendamist ja koolitamist eelkõige arenguriikides.^[16]

Algtasemel kirjaoskus on maailmas tohutult kasvanud, kuid üldise hariduse kvaliteeti ja kättesaadavust tuleb veelgi suurendada. Näiteks on poistele ja tüdrukutele tagatud võrdne juurdepääs algharidusele, kuid kõrgematel haridusastmetel on võrdsus saavutatud vaid üksikutes riikides.^[17]

4. eesmärk: Tagada kõikidele kaasav ja kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused

• Tagada 2030. aastaks kõikidele tüdrukutele ja poistele tasuta ning kvaliteetne alg- ja keskharidus.
• Tagada 2030. aastaks kõikidele naistele ja meestele võrdselt kättesaadav taskukohane ja kvaliteetne tehniline, kutse- ja kolmanda astme haridus.
• Suurendada 2030. aastaks kvalifitseeritud õpetajate arvu, korraldades õpetajakoolitusi ka arenguriikides.
• Tagada 2030. aastaks, et kõik õppurid omandavad teadmised säästvast arengust ja oskavad ka ise sellesse panustada.^[18]

Hoolimata pingutustest soolise ebavõrdsuse kaotamisel, kannatavad naised ja tüdrukud üle kogu maailma jätkuvalt soolise diskrimineerimise all. Soolise võrdõiguslikkuse tagamine ehk naistele ja tüdrukutele võrdse juurdepääsu võimaldamine nii haridusele, tervishoiuteenustele kui ka inimväärsele tööle on aluseks rahumeelsele, õitsvale ja säästvale maailmale.^[19]

5. eesmärk: Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning tõsta naiste ja tüdrukute otsustusõigust

• Lõpetada kõikjal igasugune naiste ja tütarlaste diskrimineerimine.
• Teha lõpp laste ja noorukite abieludele ning sundabieludele ja naiste suguelundite moonutamisele.
• Tagada naistele võrdsed võimalused poliitika, majanduse ja avaliku elu kujundamiseks.
• Tagada naistele võrdne õigus majandusressursside ning maaomandi kasutamiseks.^[20]

Igal aastal surevad miljonid inimesed, enamik neist lapsed, haigustesse, mis on põhjustatud puhta vee puudusest, halbadest sanitaartingimustest ja puudulikust hügieenist. Maal on piisavalt magevett, et katta kõikide inimeste vajadused, kuid kehva majandamise või taristu puudumise tõttu ei ole puhas vesi jõudnud kõigi inimesteni.^[21]

6. eesmärk: Tagada kõigile vee ja kanalisatsiooni kättesaadavus ning säästev majandamine

• Tagada 2030. aastaks kõikidele inimestele ohutu ja taskukohane joogivesi.
• Kaitsta ja taastada 2020. aastaks veega seotud ökosüsteeme.
• Parandada 2030. aastaks vee kvaliteeti keskkonna võimalikult vähese saastamise kaudu.
• Muuta 2030. aastaks veekasutus tõhusaks ning tagada säästev magevee ammutamine ja kasutamine.^[22]

3 miljardit inimest sõltuvad endiselt energia saamisel ainult puidust, loomasõnnikust, kivi- või puusöest, kuid jätkusuutliku energia kasutuselevõtt muudab inimeste elusid, tuleb kasuks majandusele ja planeedi jätkusuutlikkusele.^[23]

7. eesmärk: Tagada kõigile mõistliku hinnaga, usaldusväärne, jätkusuutlik ja kaasaegne energia

• Suurendada 2030. aastaks taastuvenergia osakaalu energiatootmises.
• Tugevdada 2030. aastaks rahvusvahelist koostööd, et teha kõigile kättesaadavaks puhta energia alased teadusuuringud ja tehnoloogia.^[24]

Laias laastus pool maailma rahvastikust elab vähem kui 2 USA dollariga päevas ning töökoha omamine ei tähenda kaugeltki vaesusest pääsemist. Säästva ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks tuleb ebainimlikud töökohad kaotada ning suurendada investeeringuid arengumaadesse.^[25]

8. eesmärk: Edendada kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning tagada kõigile inimväärne töö

• Teha säästva arengu alast teavitustööd, et edendada inimväärsete töökohtade loomist ning innovatiivsust ja väikeettevõtlust.
• Vähendada 2020. aastaks nende noorte arvu, kes ei tööta või ei omanda haridust ega kutset.
• Lõpetada sunnitöö, kaasaegne orjandus, inimkaubitsemine ja lapstööjõu kasutamine.
• Propageerida säästvat turismi, et säilitada kohalikku kultuuri ja tooteid ning luua seeläbi töökohti.^[26]

Investeerimine taristusse, nagu transporti, niisutussüsteemidesse, energiasse ning info- ja sidetehnoloogiasse, on otsustava tähtsusega jätkusuutliku arengu tagamiseks. Juba ammu on mõistetud, et tootlikkuse ning sissetulekute kasv, tervishoiu ning hariduse areng on otseselt seotud taristusse investeerimisega. Näiteks ei saa energiatõhusust suurendada uusi tehnoloogilisi lahendusi kasutusele võtmata.^[27]

9. eesmärk: Rajada vastupidav taristu, toetada innovatsiooni ning säästliku tööstuse loomist

• Suurendada säästva tööstuse osakaalu tööhõives.
• Intensiivistada säästva arengu alaseid teadusuuringuid.
• Parandada oluliselt info- ja sidetehnoloogia kättesaadavust.^[28]

Riikidevahelist ebavõrdsust on suudetud küll vähendada, kuid riikide sisene ebavõrdsus on kasvanud. Kõige haavatavamad on vähemarenenud riigid, väikesed saareriigid ja raskesti ligipääsetavad arengumaad ning seal tuleb teha pingutusi kõigile võrdse juurdepääsu tagamiseks nii haridusele kui tervishoiuteenustele.^[29]

10. eesmärk: Vähendada ebavõrdsust riikide sees ja riikide vahel

• Suurendada 2030. aastaks kõikide inimeste mõjuvõimu sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste otsuste tegemisel, sõltumata nende vanusest, soost, puudest, rassist, rahvusest, päritolust, usutunnistusest ja majanduslikust või muust seisundist.
• Tagada arengumaade suurem esindatus ja mõjuvõim rahvusvahelises otsustusprotsessis.^[30]

Nüüdisajal elab linnades pool inimkonnast ehk 3,5 miljardit inimest, seetõttu tuleb linnaeluga kaasnevatele probleemidele tõsist tähelepanu pöörata. Linnade peamised probleemid on ülekoormus, rahapuudus põhiteenuste pakkumiseks ning eluruumide puudus, mistõttu on 828 miljonit inimest sunnitud elama slummides.^[31]

11. eesmärk: Muuta linnad ja asulad kaasavateks, turvalisteks ja jätkusuutlikeks

• Kindlustada 2030. aastaks kõikidele turvaline ja taskukohane elukoht ning põhiteenused.
• Suurendada 2030. aastaks kaasavat ja jätkusuutlikku linnastumist.
• Vähendada 2030. aastaks linnade negatiivset keskkonnamõju, pöörates tähelepanu õhu kvaliteedile ning jäätmekäitlusele.
• Toetada kõige vähem arenenud riike kohalikest materjalidest säästvate ja vastupidavate hoonete ehitamisel.^[32]

Säästev tootmine ja tarbimine taotleb “vähemaga rohkem ja paremini tegemist”, vähendamaks loodusressursside kasutamist ning keskkonna saastamist kogu tootmis- ja tarbimisahela jooksul. See nõuab nii tootjatelt kui ka tarbijatelt ühiseid jõupingutusi.^[33]

12. eesmärk: Tagada säästev tarbimine ja tootmine

• Saavutada 2030. aastaks loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine.
• Vähendada 2030. aastaks poole võrra toidujäätmete teket, pöörates tähelepanu toidu raiskamisele ja töötlemisel tekkivatele kadudele.
• Tagada 2030. aastaks kõikide inimeste informeeritus säästvast arengust.
• Suurendada arenguriikide teaduslikku ja tehnoloogilist suutlikkust, et nad saaksid üle minna säästvale tarbimisele ja tootmisele.^[34]

Kliimamuutus kujutab endast ilmastiku muutust, meretaseme tõusu ja aina sagenevaid ekstreemseid ilmastikunähtusi ning praeguseks on sellest mõjutatud juba kõik riigid üle kogu maailma, kusjuures vastuvõtlikumad sellele on vaesemad ja vähemarenenud riigid. Kliimamuutuste vastu võitlemine on ülemaailmne väljakutse ega tunne riigipiire. Seetõttu tuleb kliimamuutuste vastast võitlust koordineerida ülemaailmsel tasandil.^[35]

13. eesmärk: Võtta kiiresti kasutusele meetmed kliimamuutuste ja nende mõjudega võitlemiseks

• Suurendada kõikide riikide suutlikkust kohaneda kliimamuutustega.
• Kaasata kliimamuutuste vastu võitlemise meetmed riiklikesse tegevuspoliitikatesse ja tegevuskavadesse.
• Suurendada inimeste ja asutuste teadlikkust kliimamuutusest, selle leevendamisest ja ennetamisest.^[36]

Tänu ookeanidele on planeet Maa inimestele elamiskõlblik. Meri reguleerib meie vihma- ja joogivett, ilmaolusid, kliimat, rannajoont, suurt osa meie toidust ning õhu hapikusisaldust. Ookeanide hoolikas majandamine on säästva tuleviku võtmeelement.^[37]

14. eesmärk: Kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada säästev areng

• Vältida ja oluliselt vähendada 2025. aastaks mere saastamist mis tahes vormis, eelkõige maal toimuva tegevuse tagajärjel.
• Võtta 2020. aastaks kaitse alla vähemalt 10% ranniku- ja merealadest.
• Keelata 2020. aastaks kalandustoetused, mis soodustavad ülepüüki.
• Tagada väikekalurite juurdepääs mereressurssidele ja turgudele.^[38]

Igal aastal hävitatakse maailmas 13 miljonit hektarit metsa, mis on soodustanud 3,6 miljardi hektari maa kõrbestumist. Metsadel on aga eriti oluline osa liigirikkuse säilitamisel ja kliimamuutuste vastu võitlemisel, samuti on nad toidu- ja elatusallikaks paljude inimeste jaoks.^[39]

15. eesmärk: Kaitsta ning taastada maismaa ökosüsteeme ja propageerida nende säästvat kasutamist

• Tagada 2020. aastaks maismaaökosüsteemide ja sisemaa mageveeökosüsteemide, eelkõige metsade, märgalade, mägede ja kuivalade kaitse, taastamine ja säästev kasutamine.
• Peatada 2030. aastaks kõrbestumine, taastada nii selle kui ka põua ja üleujutuste tõttu rikutud maa ja pinnas.
• Lõpetada kaitsealuste taime- ja loomaliikide salaküttimine ja nendega kauplemine.^[40]

Rahumeelsed ja kaasavad ühiskonnad, kus kõik inimesed on võrdsed ning institutsioonid töötavad korruptsioonivabalt ühiste eesmärkide nimel, on jätkusuutliku arengu aluseks.^[41]

16. eesmärk: Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi säästva arengu saavutamiseks

• Vähendada kõikjal mistahes kujul vägivalda ja sellega seotud surmade arvu.
• Teha lõpp laste kuritarvitamisele ja väärkohtlemisele, lastega kaubitsemisele ning laste piinamisele mistahes kujul.
• Vähendada korruptsiooni ja altkäemaksuga tegelemist.
• Suurendada arenguriikide osa globaalses valitsemises.^[42]

Ühiseid eesmärke on võimalik saavutada vaid läbi valitsuste, erasektori ja kodanikuühiskonna koostöö. Koostöö, kus inimesed ja planeet on keskse tähtsusega, tuleb saavutada ülemaailmsel, regionaalsel, riiklikul ja kohalikul tasandil.^[43]

17. eesmärk: Elavdada ülemaailmset partnerlust jätkusuutliku arengu nimel

• Tugevdada ülemaailmset partnerlust, koondades ja jagades teadmisi, tehnoloogilisi ja rahalisi vahendeid.
• Toetada keskkonnaohutute tehnoloogiate arendamist ning nende kasutuselevõttu arenguriikides.
• Toetada avatud mittediskrimineerivat ja õiglast kaubandussüsteemi, toetudes Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitele.^[44]

Eestil on pikaajaline kogemus säästva arengu vallas ning ÜRO säästva arengu eesmärke täidetakse olemasolevate riiklike strateegiate kaudu.

Sihiteadlikumalt on Eestis säästvale arengule mõeldud alates 1995. aastast, mil võeti vastu 1992. aasta ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil avaldatud programmist Agenda 21 lähtuv säästva arengu seadus^[45]. 2005. aastal võeti Riigikogus vastu riiklik säästva arengu strateegia “Säästev Eesti 21”, mis sätestab Eesti säästva arengu neli peamist eesmärki: kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. ÜRO säästva arengu eesmärke viiakse Eestis ellu üheskoos riiklikus säästva arengu strateegias “Säästev Eesti 21” püstitatud eesmärkidega.^[46]

“Säästev Eesti 21” ja selles püstitatud eesmärgid on aluseks kõikidele valitsuse arengukavadele ning tänu sellele lähtutakse Eesti poliitika kujundamisel säästva arengu eesmärkidest.^[46].

ÜRO säästva arengu eesmärkide ja Eesti säästva arengu strateegias seatud eesmärkide kooskõla väljaselgitamiseks koostas Riigikantselei 2016. aastal valitsuse poliitika vastavusanalüüsi ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide valguses. Vastavusanalüüs näitas, et 2016. aasta seisuga rakendab Eesti riik juba vajalikke meetmeid kõigis 17 säästva arengu valdkonnas. Umbes kolmandik 169 alaeesmärgist on kaetud osaliselt või rahvusvahelise koostöö kaudu, vaid mõned alaeesmärgid on tegevustega katmata, näiteks kõrbestumise vastu võitlemine.^[46] Üleüldises plaanis on Eesti juba saavutanud positiivseid tulemusi bioloogilise mitmekesisuse kaitses, taastuvate energiaallikate kasutamises, kaasavas õigusloomeprotsessis, kiires ja laiapõhjalises e-teenuste kättesaadavuses ning hariduse kättesaadavuses ja kvaliteedis.^[46]

ÜRO säästva arengu eesmärkide elluviimise seire toimub säästva arengu näitajate aruande abil, mida koostab Statistikaamet koostöös Riigikantselei ja ministeeriumidega.^[46] 2016. aastal algatati Eesti säästva arengu näitajate nimekirja uuendamine nii, et see ühtiks paremini ÜRO säästva arengu eesmärkide ja indikaatoritega. Seeläbi on tulevikus võimalik senisest paremini hinnata Eesti panust ja arengut nii riigisiseste kui ka globaalsete säästva arengu eesmärkide elluviimisel.^[47]

Eesti säästva arengu koordineerimises osalevad nii ministeeriumid kui ka vabaühendused. Keskvalitsuse tasemel koordineerib säästvat arengut Riigikantselei, koordineerides samal ajal ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ning tagades sellega peamiste riiklike strateegiate ühtsuse.^[46]

Eesti säästva arengu komisjoni kuuluvad valitsusvälised organisatsioonid erinevatest säästva arengu valdkondadest. Komisjon annab valitsusele poliitikasoovitusi säästva arengu teemadel. Ministeeriumidevaheline säästva arengu töörühm koosneb kõigi ministeeriumide ja Statistikaameti esindajatest. Töörühm kohtub vajaduspõhiselt, näiteks osales see Eesti seisukohtade ettevalmistamisel ÜRO tegevuskava 2030 läbirääkimisteks.^[46]

2016. aasta valitsuse poliitika vastavusanalüüsi põhjal peab Eesti jätkama pingutusi mitmes valdkonnas, et saavutada nii ülemaailmseid säästva arengu kui ka Eesti säästva arengu eesmärke. Peamisteks ülesanneteks on tootlikkuse kasvu suurendamine, majanduse energia- ja ressursitõhususe parandamine, kasvuhoone heitgaaside vähendamine, madalapalgaliste toimetuleku parandamine ning soolise palgalõhe vähendamine. Tuleb leida viise, kuidas suurendada üldsuse teadlikkust säästva arengu eesmärkidest. Üleüldiselt tuleb jätkata innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste arendamist, mis aitaksid säästva arengu eesmärke ellu viia.^[46]