Taabri mõis

Taabri mõis oli riigimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Tõenäoliselt sai mõis oma saksakeelse nime Anrepshof Anrepi suguvõsa järgi. Ent puuduvad teated selle kohta, et mõis oleks olnud nende valduses Poola valitsuse ajal.

1637. aastal oli Taabri mõis major Nils Dubleri omanduses. Ta oli selle kuningalt autasuks saanud.

1646. aastal kinnitas Rootsi kuninganna Kristiina Heinrich Heini nõudluse mõisale. Hein oli Tartu õuekohtu assessor ja Tartu ülikooli professor; tal oli õigusteaduse doktori kraad. Tema teist korda naitunud tütar Elisabeth Hein (lesena von Eeck) oli abielus Tallinna kaupmehe Andreas Stempeliga, 1674 kinnitati tema omandiõigust mõisale ja mõis kuulus talle veel 1682.

Mõisate reduktsiooni käigus mõis võõrandati ja see läks Rootsi riigi omandusse.

• Hagemeister, Heinrich von; F. von Buxhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk 12–13.
• Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 57 [1].
• Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 443 [2].
• Uustalu, Märt. Taabri mõisa ajaloost. − Tartu Valla Kuukiri. Nr 214. Veebruar 2016, lk 14-15.[3]
• Uustalu, Märt. Taabri mõisa ajaloost II. − Tartu Valla Kuukiri. Nr 216. Aprill 2016, lk 18-19.[4]
• Uustalu, Märt. Taabri mõisa ajaloost III. − Tartu Valla Kuukiri. Nr 221. Oktoober 2016, lk 14-15.[5]