|
Taavi Rõivase esimene valitsus
Taavi Rõivase esimene valitsus oli 26. märtsil 2014 ametisse astunud Eesti Vabariigi valitsus. Valitsuse nimetas ametisse president Toomas Hendrik Ilves. Valitsuse moodustasid Eesti Reformierakond ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kabinetti kuulusid 8 Reformierakonna ja 6 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministrit, kellest 6 olid naised ja 8 mehed. Taavi Rõivase valitsus moodustati seoses Andrus Ansipi tagasiastumisega peaministriametist 4. märtsil 2014, mille tulemusel lahkus ametist kogu Andrus Ansipi kolmas valitsus. Esialgu andis Eesti Reformierakond volitused valitsuse moodustamiseks Euroopa Komisjoni asepresidendile Siim Kallasele, kuid pärast tema loobumist 12. märtsil 2014 sai senine sotsiaalminister Taavi Rõivas Reformierakonna juhatuselt volitused uue valitsuse kokkupanekuks. Võrreldes eelmise kabinetikoosseisuga kaotati selles valitsuses regionaalministri ametikoht ning jagati sotsiaalministri ning majandus- ja kommunikatsiooniministri ametikohad. Sotsiaalministri asemel oli uues valitsuses tervise- ja tööminister ning sotsiaalhoolekandeminister, majandus- ja kommunikatsiooniministri asemel on majandus- ja taristuminister ning väliskaubandus- ja ettevõtlusminister. Kuni vastava seadusemuudatuse jõustumiseni kandsid ministrid vanu ametinimetusi, kaks lisandunud ministrit on aga portfellita ministri staatuses. 2. juulil 2014 muutis president Toomas Hendrik Ilves ministrite ametinimetusi, nimetades senise majandus- ja kommunikatsiooniministri Urve Palo majandus- ja taristuministriks, senise ministri Anne Sullingu väliskaubandus- ja ettevõtlusministriks, sotsiaalminister Helmen Küti sotsiaalkaitseministriks ning Urmas Kruuse tervise- ja tööministriks; ühtlasi ühendati siseministri ja regionaalministri ülesanded siseminister Hanno Pevkuri vastutusalasse[1]. Taavi Rõivase valitsust on ajakirjanduses nimetatud vahevalitsuseks, kuna selle sünni ajal jäi järgmiste parlamendivalimisteni vähem kui aasta. Valitsuse koosseisMärkused
Uued ametikohadTaavi Rõivase valitsuses oli kaks uut ministrikohta, mille vastutusalad määrati peaministri korraldusega 26. märtsil 2014. Tervise- ja tööministri (Urmas Kruuse) ülesanneteks oli osalemine rahvatervise, tervishoiu, e-tervise, ravimite, tööhõive, töösuhete ja töökeskkonna alase poliitika kujundamisel, selle elluviimise koordineerimisel ja finantseerimise kavandamisel, poliitika mõju seire korraldamisel ning osalemine sotsiaalministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tegevustes Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös. Minister täidab oma ülesandeid koostöös sotsiaalministeeriumiga ja mitmete ministeeriumi valitsemisala organisatsioonidega.[2] Väliskaubanduse- ja ettevõtlusministri (Anne Sulling) ülesanneteks oli osalemine ettevõtluse arengu toetamisele, ekspordi arengule, välisinvesteeringute kaasamisele, tehnoloogilisele arendustegevusele ja innovatsioonile suunatud poliitika kujundamisel, selle elluviimise koordineerimisel ja finantseerimise kavandamisel, nendes valdkondades majandusanalüüsi ja majandusprognooside koostamisel ning osalemine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tegevustes Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös. Minister täidab oma ülesandeid koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, mitmete ministeeriumi valitsemisala organisatsioonidega ning välisministeeriumiga.[2] Olulisemad sündmused
Viited
Välislingid
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
