Tallinna Polütehnilise Instituudi ehituskonstruktsioonide kateederTallinna Polütehnilise Instituudi ehituskonstruktsioonide kateeder oli Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna akadeemiline struktuuriüksus aastatel 1940–1941 ja 1944–1992. Kateedri peamine uurimissuund oli õhukeseseinalised ja ruumkonstruktsioonid. Uurimissuuna temaatikasse kuulusid raudbetoonkoorikud, õhukeseseinalised metallkonstruktsioonid, rippkonstruktsioonid, puitkoorikud ja telk-vantkatused ning ehitised deformeeruval alusel.[1] Ajalugu1940. aasta oktoobris kinnitas Eesti NSV valitsus "ENSV Tallinna Tehnikaülikooli ajutise põhikirja". Tähtsaks uuenduseks TTÜ uuenenud struktuuris oli kateedrite loomine.[2] Ehitus ja mehaanikateaduskonnas moodustati 7 kateedrit, sealhulgas ehitusmehaanika ja konstruktsioonide kateeder[2]. Endiste raudbetoon-, puu- ja massiivkonstruktsioonide ning tugevuse ja tehnilise mehaanika laborite ühendamise tulemusena moodustati ehitusmehaanika ja -konstruktsioonide labor, mis allutati vastloodud kateedrile[3]. Saksa okupatsiooni ajal tegutsenud tehnikaülikoolis olid kateedrid kaotatud. 1944. aasta oktoobris ehitusmehaanika ja ehituskonstruktsioonide kateeder taastati. Pärast iseseisva ehitusmehaanika kateedri moodustamist 1951. aastal tegutses ehituskonstruktsioonide kateeder ühtejärgi kuni õppetoolide moodustamiseni 1992. aastal. Kateedri nimetused
Kateedrijuhatajad
Õppejõud-akadeemikudKolm kateedri õppejõudu valiti akadeemikuteks:
Õppekirjanduse loomine1960. aastatel ilmusid kateedri õppejõudude sulest rida õpikuid ehituskonstruktsioonide alalt. Sarja "Ehituskonstruktsioonid" autorite kollektiiv pälvis 1970. aastal Nõukogude Eesti preemia teaduse, tehnika ja tootmise alal.[5] Viited
Kirjandus
|