Tartu Ülikooli üliõpilasesindus (TÜÜE) on üliõpilaste huvide, õiguste, vajaduste ja kohustuste eest seisev üliõpilaste esindusorgan Tartu Ülikoolis. Üliõpilasesinduse valimise õigus on vastavalt kõrgharidusseadusele kõigil Tartu Ülikooli üliõpilastel[1].
Üliõpilasesindus valib üliõpilaste seast juhatuse esimehe, keda nimetatakse üliõpilaskonna esimeheks. Tartu Ülikooli üliõpilaskonna põhikiri sätestab lisaks esimehele veel üliõpilaskonna aseesimeeste valimise[2].
Üliõpilasesinduse struktuuri kuuluvad instituutide üliõpilaskogud (mis moodustuvad iga instituudi nõukogus olevatest üliõpilasesindajatest), valdkondade üliõpilaskogud, üliõpilaste esindajad Tartu Ülikooli senatis, üliõpilaskonna büroo ja üliõpilaskonna juhatus, samuti kõik ajutistesse ja alalistesse komisjonidesse nimetatud üliõpilaste esindajad[2].
Ajalugu
Tartu Ülikooli üliõpilaste esimese demokraatlikult valitud esindusorgani asutamiskoosolek toimus Tartu Ülikooli peahoone aulas 16.–17. mail 1920. 1920. aastatel jagunes (tollase nimega) üliõpilaskonna edustuse töö alalisteks ja ajutisteks toimkondadeks, üliõpilasmaja ja üliõpilasköögiga tegeles majandustoimkond. Nõukogude okupatsiooni algusega 1940. aastal lõpetati edustuse tegevus sunniviisiliselt. Üliõpilaste esindusorganisatsiooni taasasutamise idee pakuti taas välja 1990. aastal – sama sügisel kuulutati välja vabad valimised üliõpilasesindajate valimiseks. Alates 1996. aastast on kasutatud nime Tartu Ülikooli üliõpilasesindus (lühend TÜÜE).[3][4]
Erika Veidenbaum-Nivanka (üliõpilaskonna välistoimkonna juhataja) – eesti ajakirjanik, Eesti ringhäälingu esimene naisdiktor[23][27]
Hugo Kukke (1923 valitud edustuse esimeheks) – Riigikogu kahe koosseisu liige ning haridus- ja sotsiaalminister[23]
Viited
↑"Kõrgharidusseadus". Riigi Teataja. 1. august 2020. § 15. Üliõpilase õigused ja kohustused lõige 1 punkt 5. Vaadatud 29.10.2020.
↑ 2,02,1"Tartu Ülikooli õigusaktid". Tartu Ülikool. 17. juuli 2019. Ülikooli põhikiri, muud põhimäärused ja põhikirjad. Originaali arhiivikoopia seisuga 1.11.2020. Vaadatud 29.10.2020.
↑Kikkas, Toivo (mai 2020). "Ühisköögist haridusküsimusteni. TÜÜE 100". Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis. Vaadatud 29.10.2020. 17. mail möödus sada aastat koosolekust, mil otsustati luua Tartu Ülikooli tudengite esindusorgan, toonase nimega Üliõpilaskonna Edustus. Praeguseks on sellest saanud Tartu Ülikooli üliõpilasesindus, tuntud ka kui TÜÜE.
↑Stepanov, Maarit (juuli 2020). "Üliõpilaskonna uus juht tahab tuua TÜÜE tudengitele lähemale". Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis. Ülikooli peahoones 4. juunil toimunud üliõpilasesinduse volikogu koosolekul valiti TÜ üliõpilasesinduse uueks esimeheks Karl Lembit Laane, kelle mandaat algab 1. juulil.
↑Mets, Risto (24. aprill 2013). "Tartu Ülikooli üliõpilaskond sai uue juhatuse". Tartu Postimees. Vaadatud 29.10.2020. Uueks esimeheks valiti psühholoogiat õppiv Kaspar Kruup. Aseesimeestena astuvad ametisse bioloogiat õppiv Marge Arge ning majandusteadust õppiv Martin Noorkõiv.
↑Mets, Risto (16. aprill 2012). "Tartu Ülikooli tudengiesindus valis uue juhatuse". Tartu Postimees. Vaadatud 29.10.2020. Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse värske koosseis esimesel koosolekul uueks esimeheks infotehnoloogia kolmandal kursusel õppiva Erik Raudsepa. Aseesimeestena astuvad ametisse psühholoogiat õppiv Kaspar Kruup ja viiendal kursusel arstiteadust õppiv Oliver Rosenbaum.
↑"Ülikooli üliõpilasesindus valis uue juhatuse". Linnaleht. 15. aprill 2008. Vaadatud 29.10.2020. Üliõpilaskonna esimehe kohale valiti arstiteaduskonna teise kursuse tudeng Gilber Kask. Aseesimeheks haridus- ja sotsiaalvaldkonnas sai taas juba eelmises koosseisus samas ametis olnud Rober Sarv, kes õpib teisel kursusel õigusteadust. Kultuuri-, integratsiooni- ja teabevaldkonna aseesimeheks valiti teise kursuse riigiteaduste tudeng Pille-Riin Raudsepp.
↑"Linnapea meelitas tudengi kandideerima". Postimees Online. 14. september 2005. Vaadatud 30.10.2020. Postimehe andmetel pakkus linnapea hoonet tingimusel, et Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esimees Hannes Klaas kandideerib Reformierakonna nimekirjas.
↑"Leif Kalev". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 30.10.2020.
↑ 26,026,1Muttika, Jüri & Filippov, Janar (16. märts 2005). "Lipsuta mees". Eesti Ekspress. Vaadatud 30.10.2020. Enne suurde poliitikasse jõudmist õppis Vaher Tartus juurat, kuigi tihtipeale loengutesse ei jõudnud. Nimelt oli mingil hetkel olulisem ülikooli edustus, kus Vaher oli revisjonikomisjonis. Tolleks ajaks – jutt käib 90ndate keskpaigast – olid nii Vaher, Urmas Reinsalu kui ka Raudne juba noorteühenduse Res Publica ühed staažikamad liikmed.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑Reinart, Heili (24. oktoober 2017). "Erika Nivanka – esimese «raadiotädi» vintsutused Soome lahe kahel kaldal". Postimees Sõbranna. Vaadatud 30.10.2020. 1931 valiti Erika Veidenbaum Üliõpilaslehe peatoimetajaks, osutudes esimeseks naiseks sellel ametikohal. Viimastel õpinguaastatel oli Erika veel Edustuse ja selle välistoimkonna juhataja ülesannetes.