Tate Modern

Tate Modern
Tate Modern
Vaade Tate Modernile Thamesi jõelt, mida ületab muuseumi lähedal jalakäijate sild Millennium Bridge
Asutatud	2000
Asukoht	London,  Suurbritannia
Aadress	Bankside, London, SE1, Suurbritannia
Liik	kunstimuuseum
Külastajaid	1 431 704 (2020) Suurbritannia külastatuim muuseum külastajate arvult maailmas 3. kohal (2020)
Direktor	Frances Morris
Koduleht	https://www.tate.org.uk/visit/tate-modern

Tate Modern on Suurbritannias Londonis tegutsev rahvusvahelise kaasaegse kunsti galerii, mis asutati 2000. aastal.

Tate Modern on riiklik galerii ning kuulub Tate'i gruppi, mille teised osad on Tate Britain, Tate Liverpool, Tate St Ives ja Tate Online.^[1] See asub Bankside'i piirkonnas endises Bankside'i elektrijaamas. Galerii juht on Frances Morris.^[2]

Tate'is asub riiklik Suurbritannia kunstikogu alates aastast 1900, samuti rahvusvahelise ja kaasaegse kunsti kogu.^[1]

2020. aastal külastas Tate Modernit 1 431 704 inimest^[3], millega see oli Suurbritannia muuseumide seas kõige külastatavam ja maailmas külastatavuselt kolmandal kohal.

Tate Moderni ajalugu ulatub aastasse 1889, kui briti suhkrutööstur ja filantroop Sir Henry Tate soovis kinkida oma 19. sajandi briti kunsti kogu riigile ja rahastada esimese Tate'i galerii loomist. Esialgne soov lükati ruumipuuduse tõttu tagasi, kuid ta jätkas idee arendamist ning 1897. aastal avatigi nüüdse Tate'i galerii eelkäija Millbanki galerii. Selle kollektsiooni põhja moodustasid 65 Tate'i kingitud maali koos töödega rahvusgaleriist.^[1]

1992. aasta detsembris otsustati rahvusvahelise ja kaasaegse kunsti eksponeerimiseks leida uus pind. 1994. aastal otsustati see viia endisesse Bankside'i elektrijaama (ehitatud aastatel 1947–1963, arhitekt Sir Giles Gilbert Scott), mis oli 1981. aastast alates seisnud tühjana. Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitsid Šveitsi arhitektid Jacques Herzog ja Pierre de Meuron büroost Herzog & de Meuron, kelle nägemuses säilitati võimalikult palju hoone algset õhustikku.^[4] Ehitus algas 1995. aasta juunis ja kestis 2000. aasta jaanuarini. Tate Moderni avas 11. mail 2000 kuninganna Elizabeth II.^[5] Järgnevatel aastatel on ekspositsioonipinda juurdeehitistega laiendatud.

Muuseum jaguneb suuremateks püsinäituse aladeks, iga ala alla kuuluvad ruumid, kus näitused vahelduvad. 2021. aasta seisuga on peamised alad:^[6]

• Modernismi sissejuhatav ala – seal tutvustatakse muuseumi tähtteoseid, mille kaudu tehakse sissejuhatus modernismi. Eksponeeritavate teoste seas on näiteks Henri Matisse'i "Tigu" (1953), Andy Warholi "Marilyn Monroe huuled" (1962) ja Yves Kleini "IKB 79" (1979).
• "Stuudios" – kKeskmes on kunstniku ja kunsti, vaataja ja kunsti suhe. Välja on pandud näiteks Pierre Bonnardi "Piimaklaas" (u 1919), Pablo Picasso "Kolm tantsijat" (1925) ja Germaine Richier' "Malelaua" suur versioon (1959).
• "Materjalid ja objektid" – sellel alal on välja pandud teosed, mis kirjeldavad kunstnike loomingulist materjalikasutust. Kuulsamad teosed on Marcel Duchampi "Purskkaev" (1917; 1964. aasta koopia), Joan Miró "Köielkõndija" (1970) ja Susumu Koshimizu "Pinnalt pinnale" (1971; 1986. aasta koopia).
• "The Tanks" – kogusse kuuluvate filmi- ja videoteoste ning performance'i ja nn elusa kunsti ala.
• "Meediavõrgustikud" – välja on pandud teosed, mis väljendavad kunstnike suhet massimeedia ja tehnoloogiliste muutustega. Ekspositsioonist leiab koomikseid, digitrükki, postreid jm mitmekesiseid vormi- ja materjalimänge.
• "Kunstnik ja ühiskond" – teosed kajastavad kunstnike suhteid ühiskondlike ideaalide ja tegelikkusega.
• "Etendaja ja osaleja" – sellesse väljapanekusse on valitud teosed, kus kunstnikud soovivad, et vaatajad osaleksid teoses aktiivselt.

Tate Moderni kogus on ka üks Eesti kunstniku teos. 2021. aastal arvati sinna Anu Põdra installatsioon "Keeled (Aktiveeritud versioon)" (1998; kannab pealkirja "Tongues (Activation Version)"). Teose ostu-müügitehingule eelnes muuseumi kuraatorite mitme aasta pikkune põhjalik töö. Tate Modern omandas teose reprodutseerimisõiguse koos originaalvormiga.^[7]

• Tate Moderni koduleht