Tuttpütt
Tuttpütt (Podiceps cristatus) on umbes varesesuurune lind pütlaste sugukonnast. Tuttpütt on väga hea ujuja ja sukelduja, jälitades saagiks olevaid kalu vee all. Eesti Ornitoloogiaühing valis tuttpüti 2020. aasta linnuks[1]. VälimusTuttpütt on püttidest suurim liik. Peas on tal kaks tutti, mille moodustavad suled. Kaela ülaosa ümbritseb tumepruun kohev vööt. Hea ujumisvõimekus tuleb jalgade paiknemisest, need on rohkem keha tagaosas kui paljudel teistel lindudel. LevikTuttpütt pesitseb nii Euroopas, Aasias, Austraalias kui ka Aafrikas. Eelistab rohke taimestikuga veekogusid. Alamliik Podiceps cristatus cristatus on Eestis tavaline haudelind. Eesti tuttpütid veedavad talve Lõuna-Euroopas. Tuttpüti pesitsusaegset arvukust hinnatakse 2000–3000 paarile, talvist arvukust 30–300 isendile[2]. PaljunemineTuttpüti paaritumisrituaal on tähelepanuväärne: sellega kaasnevad omapärased tantsud ja häälitsused. Tuttpütt pesitseb vee piiril, sest maal kõndimine tekitab jalgade asendi tõttu probleeme. Pooleldi üleujutatud pesa ehitatakse kaisla- või pillirootihnikusse, kus on hädaohu korral kõige kergem varju leida. Tavaliselt muneb emane 2 muna. Väikesi vöödilisi poegi kannavad vanemad mõnikord seljal. KaitseTuttpütt ei kuulu Eestis kaitstavate lindude hulka. Viited
Välislingid
|