Ulrich Friedrich Woldemar von LöwendahlKrahv Ulrich Friedrich Woldemar von Löwendahl (taani keeles Ulrik Frederik Valdemar Løvendal, vene keeles Ульрих Фридрих Вальдемар (Владимир) Левендаль; 6. aprill 1700 Hamburg – 27. mail 1755 Pariis) oli Taani päritolu Taani, Saksi, Poola, Venemaa ja Prantsusmaa teenistuses olnud sõjaväelane (kindral) ja riigitegelane. EluluguTa sündis Saksi kuurvürsti ja Poola kuninga Friedrich August I ülemõuemarssali ja kabinetiministri vabahärra Valdemar Løvendali (1660–1740) ja tema esimese abikaasa Dorothea von Brockdorffi (1672–1706) pojana. Tema isa oli Laurvigi krahvi Ulrik Frederik Gyldenløve (1638–1704) poeg ning Taani kuninga Frederik III pojapoeg. Tema isale kuulus Meißeni lähedal asunud Mückenbergi mõis. Aastast 1737 oli ta Venemaa Keisririigi teenistuses, osales kindralleitnandi auastmes feldmarssal Münnichi Türgi-vastases sõjakäigus, mille eest anti talle 24. detsembril 1738 Püha Aleksander Nevski orden. Seejärel oli ta aastail 1740–1743 Eestimaa kuberner.[2] 17. juunil 1740 kanti ta Eestimaa rüütelkonna matriklisse suguvõsana nr 237.[3] 28. veebruaril 1741 andis Saksi kuurvürst Friedrich August II riigivikaarina talle Dresdenis krahvi tiitli.[4] 1743. aastast oli ta Prantsusmaa teenistuses ja temast sai 1747. aastal Prantsusmaa marssal.[5] Pariisis asub tema järgi nimetatud 800 meetri pikkune tänav "Avenue de Lowendal".[6] Perekond1722. aastal abiellus ta vabapreili Theodora Eugenia von Schmettauga (Schmettow; 1705–1768), kes oli Heckendorfist pärit kindralleitnant Gottlieb von Schmettau (1665–1722) ja Anna Christiane von Schmettau af Zschanitzi (1684–1716) tütar. Abielust sündisid:
1736. aastal abiellus ta Peterburis krahvinna Barbara Magdalene Elisabeth von Szembeckiga (1709–1762), kes oli Franciszek Szembeki ja Magdalena Tarlówna tütar. Abielust sündisid:
SugupuuViited
Kirjandus
Välislingid
|